Sa oled siin

Rahvuskaaslaste programm on parandanud eesti keele õppe kättesaadavust välismaal

17. detsember 2015 - 13:46
Uuringu tulemusi tutvustab Merli Aksen, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest RAKE

Välismaal elavatele rahvuskaaslastele on Eesti riigi tugi väga oluline ning rahvuskaaslaste programmi senised tegevused on tulemuslikud, sest võimaldavad suuremal arvul Eesti päritolu lastel õppida oma emakeelt, näitab programmi mõju-uuring.

Rahvuskaaslased ise peavad kõige olulisemaks programmi neid tegevusi, mis aitavad inimestel füüsiliselt eesti keele ja kultuuri keskkonda tulla: Eestis õppimine, praktika Eesti ettevõtetes, noorte keele- ja kultuurilaagrid jms. Eesti keele oskus on väliseesti lastele ja noortele oluline identiteedi kujundamiseks ja loob ka eelduse tihedamaks suhtluseks siin elavate sugulastega ning annab parema võimaluse siduda end tulevikus Eestiga.

„Programm on mänginud olulist rolli nii eestlaste keele säilitamisel kui eesti keele õppimisvõimaluste loomisel eesti lastele mujal maailmas,“ ütles haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. „Keeleoskuse säilimine muudab tõenäolisemaks rahvuskaaslaste sidemed Eestiga ja ka tagasipöördumise.“

Programmi peamine sihtrühm on taasiseseisvumise ja ELiga liitumise järel Eestist lahkunud inimesed, kelle hulgas on palju noori ja lapsi. Eesti laste arv välismaal on viimase viie aasta jooksul kasvanud, mistõttu on suurenenud ka nende õpetuskohtade arv, kes Eesti riigilt tuge ootavad. Ministeeriumile teadaolevalt õpib 2015/2016. õppeaastal välismaal eesti keelt 3500 last. 2011/2012. õppeaastal oli vastav arv 1700.

Oluline sihtrühm, kellele on seni vähe tähelepanu pööratud, on Eestisse tagasipöördujad ja nende lapsed. Tagasipöördumistoetuse maksmise kõrval peetakse väga oluliseks ka nõustamist, mis aitaks peredel ja lastel Eesti ühiskonnas paremini toime tulla. Näiteks ootavad tagasipöördujad rohkem tuge sobivate töökohtade ning lastele kooli- ja lasteaiakohtade leidmisel.

Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring ja infograafika

Taust
• Uuringu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut.
• Uuringu käigus viidi programmi sihtrühmade hulgas läbi veebiküsitlus, millele vastas 747 rahvuskaaslast, ja üldküsitlus, millele vastas kokku 1161 rahvuskaaslast. Lisaks tehti dokumendianalüüs, fookusgrupi intervjuud ja 62 süvaintervjuud.
• Rahvuskaaslaste programmiga toetab Eesti riik välismaal elavaid eestlasi järjepidevalt alates 2004. aastast. Väljaspool Eestit elab hinnanguliselt 150 000 – 200 000 rahvuskaaslast.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

21.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta lõpuks jõuab õpetajate keskmine palk 1300 euro juurde

Sellel aasta sügisest tõuseb õpetajate miinimumpalk 1050 euroni ning realistlik on, et aasta lõpuks on õpetajate keskmine palk orienteeruvalt 1300 eurot.

20.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot

Eelmise aasta lõpus ületas Eesti üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk esimest korda 1200 euro piiri, jõudes 1208 euroni. Kõige kõrgem oli keskmine palk Sauga, Tori, Tahkuranna, Are ja Tähtvere vallas ning Narva-Jõesuus, kus see ületas 1400 eurot.