Sa oled siin

Rahvuskaaslaste programm on parandanud eesti keele õppe kättesaadavust välismaal

17. detsember 2015 - 13:46
Uuringu tulemusi tutvustab Merli Aksen, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest RAKE

Välismaal elavatele rahvuskaaslastele on Eesti riigi tugi väga oluline ning rahvuskaaslaste programmi senised tegevused on tulemuslikud, sest võimaldavad suuremal arvul Eesti päritolu lastel õppida oma emakeelt, näitab programmi mõju-uuring.

Rahvuskaaslased ise peavad kõige olulisemaks programmi neid tegevusi, mis aitavad inimestel füüsiliselt eesti keele ja kultuuri keskkonda tulla: Eestis õppimine, praktika Eesti ettevõtetes, noorte keele- ja kultuurilaagrid jms. Eesti keele oskus on väliseesti lastele ja noortele oluline identiteedi kujundamiseks ja loob ka eelduse tihedamaks suhtluseks siin elavate sugulastega ning annab parema võimaluse siduda end tulevikus Eestiga.

„Programm on mänginud olulist rolli nii eestlaste keele säilitamisel kui eesti keele õppimisvõimaluste loomisel eesti lastele mujal maailmas,“ ütles haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. „Keeleoskuse säilimine muudab tõenäolisemaks rahvuskaaslaste sidemed Eestiga ja ka tagasipöördumise.“

Programmi peamine sihtrühm on taasiseseisvumise ja ELiga liitumise järel Eestist lahkunud inimesed, kelle hulgas on palju noori ja lapsi. Eesti laste arv välismaal on viimase viie aasta jooksul kasvanud, mistõttu on suurenenud ka nende õpetuskohtade arv, kes Eesti riigilt tuge ootavad. Ministeeriumile teadaolevalt õpib 2015/2016. õppeaastal välismaal eesti keelt 3500 last. 2011/2012. õppeaastal oli vastav arv 1700.

Oluline sihtrühm, kellele on seni vähe tähelepanu pööratud, on Eestisse tagasipöördujad ja nende lapsed. Tagasipöördumistoetuse maksmise kõrval peetakse väga oluliseks ka nõustamist, mis aitaks peredel ja lastel Eesti ühiskonnas paremini toime tulla. Näiteks ootavad tagasipöördujad rohkem tuge sobivate töökohtade ning lastele kooli- ja lasteaiakohtade leidmisel.

Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring ja infograafika

Taust
• Uuringu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut.
• Uuringu käigus viidi programmi sihtrühmade hulgas läbi veebiküsitlus, millele vastas 747 rahvuskaaslast, ja üldküsitlus, millele vastas kokku 1161 rahvuskaaslast. Lisaks tehti dokumendianalüüs, fookusgrupi intervjuud ja 62 süvaintervjuud.
• Rahvuskaaslaste programmiga toetab Eesti riik välismaal elavaid eestlasi järjepidevalt alates 2004. aastast. Väljaspool Eestit elab hinnanguliselt 150 000 – 200 000 rahvuskaaslast.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid oodatakse kaasa rääkima oma koolirõõmudes ja -muredes

Tänasest kuni 30. märtsini toimub kõigis Eesti üldhariduskoolides rahuloluküsitlus, millesse seekord kaasatakse rekordarv õpilasi. Kõigil 4., 8. ja 11. klassi õpilastel, põhikooli lastevanematel ja õpetajatel on võimalik kaasa rääkida ja avaldada arvamust koolieluga rahulolu osas.

14.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%

Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammi Erasmus+ vahehindamise raportist selgub, et eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides kasvas aastatel 2007-2013 61%. Osalejad hindavad saadud kogemust väga kõrgelt ning 97% neist peavad programmi mõju oluliseks. Euroopa Komisjoni hinnangul on Erasmus+ üks kolmest parema tulemusega programmist Euroopa Liidus.