Sa oled siin

PISA 2015: Eesti põhiharidus on Euroopa parim

6. detsember 2016 - 12:31
PISA 2015 tulemusi tutvustavad minister Mailis Reps, asekantsler Mart Laidmets ja sihtasutuse Innove esindaja Gunda Tire.

Täna avalikustatud ja OECD korraldatud rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2015 tulemuste põhjal on Eesti 15-aastaste noorte tulemused parimad Euroopas ning kõige tugevamate seas maailmas. Samuti on Eesti tippsooritajate osakaalult maailma tugevaimate riikide hulgas. PISA 2015 keskendus loodusteadustele ning lisaks testiti õpilaste teadmisi matemaatikas ja funktsionaalses lugemises.

Eesti 15-aastaste noorte loodusteaduste ehk bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia teadmised ning oskused on maailmas tipptasemel, olles Euroopas esimesel kohal ning maailmas kolmandal kohal. Varasemast rohkem on meil loodusteadustes tippsooritajaid, kes suudavad lahendada väga keerukaid ülesandeid – kokku 13,5 protsenti, samas OECD keskmine on 8 protsenti. Euroopa riikidest on Eestis kõige vähem madalate oskustega õpilasi – üle kahe korra vähem teiste riikide keskmisest.

„Sedavõrd head tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad, et Eesti õpetajad ja kool teevad jätkuvalt väga tugevat tööd. Oleme lähtunud oma haridust arendades õigetest põhimõtetest, sest muudatuste mõju saamegi näha alles 10-15 aasta pärast,“ ütles minister Mailis Reps. „On hea meel, et oleme enamike teiste tippriikide taustal finantsiliselt kasinamatest võimalustest hoolimata kindlustanud endale hariduse tippriigi staatuse ning suutnud seda hoida.“

Matemaatikaalaste teadmistega jagavad Eesti noored Euroopas Šveitsiga teist kohta ning maailmas on üheksandal kohal. Pea 90% Eesti noortest on vähemalt matemaatika baasteadmistega, millega kuulume parima viie riigi hulka.

Eesti õpilaste funktsionaalne lugemisoskus on Euroopas kolmandal ning maailmas kuuendal kohal. Tippsooritajaid on üle 11,1 protsendi, millega oleme ületanud ka aastaks 2018 seatud strateegilise eesmärgi. Märkimisväärne on, et poiste ja tüdrukute lugemisoskuse erinevus vähenes võrreldes eelmise PISA testiga enam kui kolmandiku võrra.

PISA hindab oskusi

Uuringu Eesti-poolse läbiviija Gunda Tire sõnul hindab PISA õpilaste oskusi teadmisi kasutada. „Uuring hindab, kuidas noored oskavad õpitut igapäevaelus rakendada. Seetõttu on selle tulemused tähenduslikumad lihtsalt teadmiste kontrollist. Me tahame teada, kas noored on valmis tuleviku väljakutseteks ja kuidas Eesti haridussüsteem seda toetab,“ märkis Gunda Tire.

PISA uuringu põhjal on Eestis võrdne ligipääs kvaliteetsele ja õpilast toetavale haridusele, mida võib pidada üheks edu põhjuseks. Kuigi sotsiaalmajandusliku tausta mõju õpilaste tulemustele on maailmas üks väiksemaid, saavutab koolis häid tulemusi suur osa Eesti nõrga sotsiaal-majandusliku taustaga perede noortest.

Eesti kooli töö on tõhus, sest meie noored saavutavad maailma tipptulemused, õppides nädalas koolis vähem kui kolmveerand OECD riikide õpilastest.

Mõnes valdkonnas on arenguruumi

PISA uuringu 2015. aasta tulemustest selgub, et vaatamata sellele, et poiste ja tüdrukute tulemuste vahe on vähenenud, on siiski nõrku õpilasi poiste seas rohkem. Samuti on jätkuvalt märkimisväärne erinevus eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste vahel.

Kokkuvõtlik infomaterjal

Pressikonverentsi slaidid

OECD PISA 2015 lehekülg

PISA 2015 Eesti tulemused

TAUST

  • PISA 2015 uuringus osales üle poole miljoni noore 72 riigist, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Eestist osales 5587 noort, mis moodustab poole 15-aastastest õpilastest. Seekord oli keskne hindamisvaldkond loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust. Lisaks testiti seekord õpilaste meeskondlikku probleemi lahendamise oskust. Kõik õpilased ja koolijuhid täitsid ka taustaküsimustiku, millega uuriti õpilaste sotsiaal-majanduslikku tausta, rahulolu kooliga, juhtimist, hindamist jms.
  • Iga kolme aasta tagant OECD poolt läbiviidavas PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Uuringu fookuses on 15-aastased noored, sest just selles vanuses ollakse enamikes OECD riikides lõpetamas kohustuslikku kooliteed ning tegemas valikuid edasiste õpingute kohta.
  • PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi reaalses igapäevaelus rakendama, samuti õpitut üldistama ja seostama. Uuring annab ülevaate, kui hästi on eri riikide noored valmis neid tulevikus ees ootavate väljakutsetega silmitsi seisma. Samuti näitab uuring, kas noored suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid.
  • PISA uuringu läbiviimise eest Eestis vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium ja sihtasutus Innove.

Veel uudiseid samal teemal

27.04.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eelarvestrateegia järgi panustab riik Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondadesse üle 3,8 miljardi euro

Valitsuses heakskiidu saanud riigi eelarvestrateegia järgi lisandub järgmise nelja aasta jooksul haridusse, teadusse, keele- ja noortevaldkonda üle 450 miljoni euro. Kokku panustab riik järgmise nelja aasta jooksul Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondadesse hinnanguliselt 3,87 miljardit eurot.

27.04.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva

Täna tähistatakse Väike-Maarjas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keelepäeva. Tänavune laureaat Marja Kallasmaa räägib Eesti kohanimedest ning traditsiooni kohaselt istutab kohalikku keeletammikusse oma puu.