Sa oled siin

Peale koolivaheaega hakatakse nakatunute kiireks avastamiseks koolides läbi viima kiirtestimist

27. oktoober 2021 - 15:31

Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärk on hoida koolid viiruse levikut ennetavaid meetmeid kasutades võimalikult turvaliselt avatuna ja pakkuda õpilastele kontaktõpet, et tagada kvaliteetne haridus ning pöörata tähelepanu laste vaimsele tervisele.

Peale koolivaheaega koolide distantsõppele suunamist ministeerium ei kavanda, rakendada tuleb jätkuvalt praegu toimuvat piirkondlikku lähenemist. Kui piirkonnas on üldised nakatumisnäitajad väga kõrged ja koolis on palju haigestunuid, on kooli, koolipidaja ning Terviseametiga kooskõlastatult ning Haridus- ja Teadusministeeriumi informeerides võimalik rakendada lühiajalist distantsõpet.

„On arusaadav, et kõrge viiruse leviku tingimustes soovitakse kontakte vähendada, kuid tänasel päeval on palju ka koole, kus suur osa kooliperest on vaktsineeritud ning ei ole põhjust ennetavalt distantsõpet rakendada. Neid klasse, kus vaktsineerituid on palju, ei tohiks distantsõppele saata. Kui siiski on vajalik distantsõpet rakendada, siis tuleks seda aega kasutada nii õpilaste kui ka õpetajate vaktsineerimiseks, et koolikeskkond oleks võimalikult turvaline ja kontaktõpe saaks jätkuda. Haridustöötajatele, kel vaktsiinikuurist on möödas 6 kuud, pakutakse kaitse tagamiseks tõhustusdoose,“ ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning tänas haridusvaldkonna erinevaid organisatsioone, kes kutsusid üles lapsevanemaid ja noori koolivaheajal oma perearstiga konsulteerima ning võimalusel end vaktsineerima. „Näeme, et kui koolipere vaktsineeritus on kõrge, siis seal ei ole massilist nakatumist,“ ütles minister.

Selleks, et pidurdada koolikollete teket nii pärast vaheaega kui ka edaspidi ning avastada nakatunud kiirelt, oleme kavandamas koolides alates 1. novembrist kaks kuni kolm korda nädalas 1.-12. klassi õpilaste ja õpetajate kiirtestimist. Kiirtestimine toimub lihtsa ja lapsesõbraliku kiirtestiga, mida saavad lapsed ise koolipäeva alguses õpetaja juuresolekul teha. „Sarnast süsteemi kasutavad paljud Euroopa riigid selleks, et hoida koolid turvaliselt avatud,“ ütles minister.

Kiirtestimise kõrval hakkab 1. novembrist koolides kehtima uus lihtsustatud karantiini kord. Vaktsineerimata ja koroonat viimase 6 kuu jooksul mittepõdenud lähikontaktsed õpilased nii koolis, huvitegevuses kui ka noorsootööasutuses  peavad jääma koheselt koju ja tegema PCR-testi. Test tuleb teha alates 4. päevast pärast COVID-19 positiivse testitulemuse saanud inimesega toimunud lähikontakti. Õpilane peab olema kodus kuni testi vastuse saamiseni. Vaktsineeritud ja viimase 6 kuu jooksul koroona läbi põdenud haigustunnusteta õpilased ei pea testima ega jääma lähikontaktsena karantiini.

Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata õppehoonete ventilatsioonile, heale kätehügieenile ja järgida kõiki viiruse levikut takistavaid meetmeid. Väga tähtis on võimalusel kasutusele võtta koduklasside süsteem, et õpilased liiguksid koolimajas vähe ringi ning õpilaste omavahelised kokkupuuted oleksid minimaalsed. Samuti soovitame planeerida tegevusi õues, hajutada söögivahetundide toimumisaegu ning õppetundide algust. Kuna nakkuse leviku oht on väga kõrge, siis soovitame tungivalt õpetajatel kanda maske ja ka õpilastel tuleks õppehoone üldkasutatavates ruumides maski kanda.

Ministeerium saadab õppeasutustele peagi ka täpsustatud juhise õppetöö läbiviimise kohta.

Ainult kõik ühiselt pingutades, vajalikke viiruse levikut ennetavaid meetmeid järgides ja ennekõike vaktsineerides, saame hoida koolid avatuna ka praegustes keerulistes tingimustes.

Veel uudiseid samal teemal

02.12.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Liina Kersna: Õpetajaid tuleb toetada kogu nende karjääri vältel

Tänasel UNESCO kõrgetasemelisel õpetajahariduse teemalisel kohtumisel rõhutas haridus- ja teadusminister Liina Kersna, et õpetajaid tuleb toetada kogu nende karjääri vältel.

02.12.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpetajate miinimumpalk tõuseb 2022. aasta 1. jaanuarist 1412 euroni

Valitsus otsustas täna, et õpetajate töötasu alammäär tõuseb 2022. aastal 1412 euroni ehk 97 euro võrra. Õpetajate arvestuslik keskmine palk kasvab sellega 1653 euroni kuus.