Sa oled siin

OSKA uuring: Eesti hariduse väljakutse on õpetajate järelkasvu kindlustamine

5. september 2018 - 13:03

Täna avalikustatud OSKA hariduse ja teaduse uuring näitab, et lasteaia- ja klassiõpetajaks õppijaid on piisavalt, kuid puudust tuntakse aineõpetajatest ja tugispetsialistest.

Kuigi õppijate tulemused rahvusvahelises võrdluses on suurepärased, on suurimaks väljakutseks Eesti hariduses õpetajate järelkasvu kindlustamine. Aineõpetajaks õppijaid on vähem, kui tarvis vanusest tingitud asendusvajaduse katmiseks tulevikus, puudu jääb eelkõige loodusteaduslike ainete ja matemaatika õpetajatest.

Õpetajate järelkasvu tagamine on olnud küll viimastel aastatel erinevate osapoolte – ministeeriumi, õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolide, kohalike omavalitsuste – teravdatud tähelepanu all, kuid uuringu tulemustele tuginedes saab edaspidi sihipärasemalt lahendusi leida.

„Õpetajaameti väärtustamine on esmatähtis, ühise mure kõrval näeme ka rõõmustavaid tulemusi: küsitlused näitavad, et õpetajate rahulolu oma tööga kasvab, noori õpetajaid tuleb juurde ja huvi õpetajakoolituse erialade vastu kasvab,“ sõnas minister Mailis Reps.                                        

„Äsja laiendasime õpetajate lähtetoetuse saajate ringi, esmakordselt anname välja riiklikud hariduspreemiad, lasteaiaõpetajate töötasu võrdsustub riigi toel üldhariduskoolide õpetajate alampalgaga ja õpetajate keskmine palk kerkib järgmisel aastal 1500 euroni,“ ütles minister ja lisas, et seoses uute koolide rajamise ja olemasolevate renoveerimisega muutuvad paremaks ka õpetajate töötingimused.

Samuti selleks, et erivajadustega last paremini toetada, suurendas riik 2018. aastal koolide pidajate riigieelarvelist toetust. Munitsipaalkoolide pidajatele anti 2018. aastal lisaraha enam kui 23 miljonit. Sellega saab olulist leevendust ka tugispetsialistide puuduse probleem.

OSKA uuringujuhi Urve Metsa sõnul tasub loodusainete ja matemaatikaõpetaja elukutset valida, sest tulevikus erialast tööd jagub. „Aastani 2025 kasvab  7.-9. klasside õpilaste arv ning vanuse tõttu vajavad asendamist 20% praegustest tublidest loodusainete ja matemaatikaõpetajatest. Praegu lõpetab aga aineõpetaja eriala kolmandiku võrra vähem inimesi, kui vaja“, ütles Mets.

OSKA uuringust selgus ka vajadus teaduse rolli suurendamise järele ühiskonnas ning teaduse ja ettevõtluse enama koostöö järele. Doktorantuuri lõpetajate arv sel aastal on rekordiliselt suur. Väga oluline on see, et akadeemilisi teadmisi rakendatakse ja väärtustatakse ka väljaspool akadeemilist kogukonda.

Hariduse ja teaduse valdkonnas on hõivatud 65 000 inimest ehk 10% kõigist töötajatest: 29 300 õpetavad, 2100 pakuvad hariduse tugiteenuseid, 2200 juhivad, 7500 tegelevad noorsootööga, 6850 teaduse ja arendusega.

OSKA hariduse ja teaduse uuringus analüüsiti hariduse, teaduse ja noorsootöö tööjõu ja oskuste vajadust aastani 2025 ning esitati ettepanekud, kuidas seda täita.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Veel uudiseid samal teemal

09.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

COVID-19 kriisis kannatanud inimesed saavad võimaluse arendada oskusi tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel

Alates tänasest on töötutel ning COVID-19 puhanguga seotud piirangute või tervisekriisi tõttu kannatada saanud sektorite töötajatel ja ettevõtjatel võimalik osaleda tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel, mida pakub digiõppe platvorm Coursera. Eestist saab võimaluse aasta lõpuni tasuta õppida kuni 50 000 inimest. Kõik huvilised saavad end kursustele registreerida haridusportaali kaudu.

09.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Põhikoolilõpetajad saavad võimaluse sooritada eesti keele kui teise keele B2 taseme eksamit

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks määruse muudatuse, millega luuakse põhikooli lõpetajatele võimalus sooritada eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Samuti hakatakse tulevikus kandma Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeid ujumise algõpetuse kohta ning enne 2004. aastat nii Eestis kui ka välismaal väljastatud lõpudokumente.