Sa oled siin

Õppetoetuste seadus sai Riigikogus heakskiidu

17. detsember 2004 - 0:00

Õppetoetuse suuruseks saab kuus tuhat krooni ja see on ette nähtud kogu doktoriõppe riigitellimuse ulatuses. Doktorantidele vastu tulles jäi seadusest välja punkt, mis keelab doktorantidel toetuse saamise ajal töötada töölepingu alusel või avalikus teenistuses.

Töötamise piirangu kaotamine oli üks ettepanekuid avalikus kirjas, mille Tartu Ülikooli doktorandid ja töötajad saatsid novembris Haridus- ja Teadusministeeriumile. Doktorandid tegid ka ettepaneku muuta tulevikus doktorandistaatust, nii et nad võiksid hakata töötama ülikooli juures doktorandina, mis kindlustaks neile sotsiaalsed garantiid. Haridus- ja Teadusministeerium on seisukohal, et doktorantide staatuse muutmine on kompleksne teema, sisaldades peale sotsiaalsete garantiide suurendamise ka doktorantidele töövõtja kohustuste asetamist ja vastutust doktoriõpingute täitmise osas. Ministeerium on valmis analüüsima doktorantide detailsemaid ettepanekuid selles küsimuses.

Doktorantide kirjas sisaldus veel ettepanek, et doktorikohtade riiklik tellimus peab olema seotud kõrgetasemelise teadustöö kogemusega juhendajate olemasoluga. Haridus- ja Teadusministeerium on sellega nõus ning see ei ole kuidagi vastuolus vastu võetud seadusega.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eesmärk on  võimaldada doktorantidel pühenduda õppetööle, nii et nad ei oleks sunnitud elatise teenimise vajaduse tõttu töötama õpingute kõrvalt. Vastavalt tänavu läbi viidud doktoriõppe uuringu tulemustele on praktiliselt kõik doktorandid seni olnud sunnitud töötama. Õppetoetust said vähesed ja toetuse summa oli liiga väike - kolm tuhat krooni. Seetõttu doktorantide õpingud sageli venivad või katkevad. 1991.-1999. aastate vastuvõtust kaitses nominaalajaga 12,4% doktorantidest.

Aire Koik
Teabekorralduse osakonna konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
7 350 155
aire.koik@hm.ee