Sa oled siin

Õpipoisiõppe tähtsus ja maht kutsehariduses kasvab

7. august 2015 - 8:29

Minister Jürgen Ligi allkirjastas kutsehariduse toetuspaketi, millega luuakse järgmise kolme aasta jooksul 4700 õpipoisi õppekohta, et anda õpilastele töökogemust ja siduda õpet tihedamalt tööturuga. Aastaks 2020 kavandab riik juba 8000 õpipoisi õppekohta.

Õpipoisi- ehk töökohapõhine õpe toimub vähemalt 2/3 ulatuses praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja käe all. See annab õpilasele võimaluse samaaegselt teadmiste omandamisega saada ka erialal töötamise kogemus. Ettevõttel võimaldab õpipoisiõpe koolitada uusi ja olemasolevaid töötajaid.

Minister Jürgen Ligi sõnul on õpipoisiõpe edukalt rakendunud paljudes Lääne-Euroopa riikides. „Õpipoisiõppe suur pluss on see, et lõpetamise järel ei pea tööle asudes uuesti õppima asuma. Tööandja saab töötaja, kes tegelikult ka teab ja oskab ning õpilane õpib just seda, mida tal töökohas teha on vaja,“ ütles Jürgen Ligi.

Õpipoisiõppes osalejale laienevad kõik kutseõppe õpilase tavapärased õigused – õpilaspilet, õppetoetused, sõidukulu hüvitamine ja koolilõuna. Erinevalt tavaõpilasest makstakse õpipoisile ka töötasu.

Õpipoisiõpe toimib enamasti suurettevõtte ja kutseõppeasutuste koostöös. Eelmisel õppeaastal oli Eestis 617 õpipoissi. Eesmärk on õppevormi levikut laiendada ja töötada välja koostöömudelid ka väikeettevõtete jaoks. Samuti piloteeritakse õpipoisiõpet kõrgkoolides.

Paketiga toetatakse lisaks õpipoisiõppele ka praktikakorralduse arendamist nii kutse- kui kõrghariduses, kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste koostööd praktika arendamisel, koostöös töötatakse välja juhendmaterjale ning tutvustatakse õppimisvõimalusi kutsehariduses.

Toetuse kogumaht on 18,5 miljonit eurot, millest ca 15,7 miljonit eurot tuleb Euroopa Sotsiaalfondist ja 2,8 miljonit eurot on riiklik kaasfinantseering. Tegevused viib ellu SA Innove koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja see on osa Eesti elukestva õppe strateegia 2020 programmist „Tööturu ja õppe tihedam seostamine“.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid oodatakse kaasa rääkima oma koolirõõmudes ja -muredes

Tänasest kuni 30. märtsini toimub kõigis Eesti üldhariduskoolides rahuloluküsitlus, millesse seekord kaasatakse rekordarv õpilasi. Kõigil 4., 8. ja 11. klassi õpilastel, põhikooli lastevanematel ja õpetajatel on võimalik kaasa rääkida ja avaldada arvamust koolieluga rahulolu osas.

14.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%

Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammi Erasmus+ vahehindamise raportist selgub, et eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides kasvas aastatel 2007-2013 61%. Osalejad hindavad saadud kogemust väga kõrgelt ning 97% neist peavad programmi mõju oluliseks. Euroopa Komisjoni hinnangul on Erasmus+ üks kolmest parema tulemusega programmist Euroopa Liidus.