Sa oled siin

Õpetajate miinimumpalga kasv suurendab ka õpetajate keskmist töötasu

18. detsember 2015 - 14:30

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt suureneb õpetajate miinimumpalk algava aasta 1. jaanuarist 900lt eurolt 958 euroni, mis omakorda aitab kasvatada õpetajate keskmist töötasu vähemalt 6,4% ehk 1149 euroni.

Selle aasta esimese üheksa kuu seisuga on munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk 1094 eurot, mis ületab Eesti kolmanda kvartali keskmist palka 5% võrra. Õpetajate miinimumpalk on käesoleval aastal 900 eurot.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ütles, et eesmärk on tõsta 2019. aastaks munitsipaal-, era- ja riigikoolide õpetajate keskmine palk 120 protsendini Eesti keskmisest.

Ministri sõnul kinnitavad palgatõusu tähtsust ka äsja Riigikogus vastuvõetud seadusemuudatused, mis suunavad haridustoetuse ca 2,7 miljoni euro suuruse investeeringukomponendi õpetajate töötasu kasvu. „Haridustoetuses suurendame õpetajate palgaraha osakaalu. Riiklikud investeeringud samal ajal oluliselt kasvavad, ent need on koostöös omavalitsustega suunatud koolivõrgu korrastamisele,“ rõhutas minister Ligi.

Haridus- ja Teadusministeerium saatis määruse eelnõu Rahandusministeeriumile, Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule ning Eesti Koolijuhtide Ühendusele.

Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust. Haridustoetus sisaldab praegu toetust õpetajate, õppealajuhatajate ja koolijuhtide palkadeks ning täienduskoolituseks, investeeringuteks, õppekirjanduseks ja koolilõunaks. Viimastel aastatel on haridustoetuse investeeringukomponent olnud ca 2,7 miljonit eurot aastas. Aastatel 2015–2020 on kavandatud kaasajastada jätkusuutlike üldhariduskoolide taristut ca 241 miljoni euro eest, s.o kuue aasta lõikes keskmiselt enam kui 40 miljoni euro eest aastas.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel. Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

19.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, aasta koolitajaks tituleeriti Tiina Leosk Tartumaalt, aasta õpiteo tiitel anti Järvamaa Naiste Motivatsioonikohvikule, aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.