Sa oled siin

OECD soovitab koolivõrgu korrastamist ning plaanitavast suuremaid muutusi erakoolide rahastamises

6. aprill 2016 - 13:33
OECD vanemanalüütik Paulo Santiago ja minister Jürgen Ligi

Täna avaldatud Eesti hariduse ressursikasutuse ülevaates toob OECD muuhulgas esile vajaduse koolivõrgu korrastamise jätkamise, erakoolide rahastamise muutmise ning õpetajaameti atraktiivsemaks tegemise järele.

Raportis analüüsitakse Eesti hariduse rahalisi, inim-, materiaalseid ja muid ressursse ning tehakse soovitusi nende paremaks kasutuseks. Analüüsis käsitletakse Eesti koolivõrku, õpetajaametit, koolijuhtimist, alus- ja kutseharidust jpm.

Minister Jürgen Ligi ütles raporti avalikustamisel, et OECD analüüs on hea ülevaade meie haridussuundumustest ja –valikutest parima rahvusvahelise praktika taustal. Minister Ligi: „OECD soovitused on vaieldamatult autoriteetsed ning lähtuvad rahvusvaheliselt parimast teadmisest. Meie saame neist tuge oma strateegiatele ja rahvusvaheline kogukond pildi Eesti hariduse tugevustest ja väljakutsetest. Antud raport on oma soovitustes meeldivalt otsekohene ning me peame neid vaos hoidma vaid mõnes detailis, kus väärtustame uueneva omavalitsuskorralduse autonoomiat.“

Koolivõrgu korrastamisega tuleb jätkata

OECD pööras olulist tähelepanu koolivõrgu korrastamisele ning osutas vajadusele muuta selgemaks vastutuse jagunemine omavalitsuste ning riigi vahel. Ära on märgitud ka vajadus parandada kutsehariduse mainet.

Minister Ligi märkis, et koolivõrgu õpilaste arvuga vastavusse viimisel tuleb tihedat koostööd teha nii riigil omavalitsustega kui ka valdadel linnadel omavahel. „Oleme väga nõus, muudatused tuleb teha eelkõige laste huve ning hariduse kvaliteeti silmas pidades. Sellest põhimõttest oleme lähtunud ka põhikoolide investeeringute ümberkorraldustes ning riigigümnaasiumide loomisel. Noored vajavad tugevaid põhikoole ja väärivad valikuterikast gümnaasiumiharidust igas Eesti maakonnas, mitte ainult mõnes linnas,“ rääkis minister.

Erakoolide avalikku rahastust soovitatakse olulisel vähendada ja kaaluda asutamispiiranguid

Ülevaade toob välja, et erakoolide rahastamine mõjub halvasti Eesti kooli tugevustele ja vastassuunas soovitud muutustele. Maksumaksja toetust erakoolidele nimetab OECD ebamõistlikult suureks. Samuti teeb OECD ettepaneku kaaluda erakoolidele koolitusloa andmise korra karmistamist ja toob esile, et erahariduse avaliku rahastamise kehtiva süsteemi tulemusena toimunud kiire laienemine tõstab kogu haridussüsteemi kulukust ilma nähtava paranemiseta õppetulemustes.

Minister Jürgen Ligi lisas, et raportis rõhutatud õigluse ja avaliku huvi küsimused vajavad viivitamatut vastust. „Erakoolidel on väärtuslik roll ning me hindame seda. Samas osutatakse ka analüüsis, et ei ole mõistlik ega ka avalikes huvides, kui maksumaksja toetab automaatselt erakoolivõrgu laienemist olukorras, kus ülejäänud koolivõrk tõmbub kokku selle nimel, et tõsta hariduse kvaliteeti ja hoida see kättesaadav kõigile,“ tõi minister esile.

Raport osutab, et kehtiv rahastusmudel on loonud erakoolivõrgule ebamõistliku konkurentsieelise, subsideerib jõukamaid ning on alus kvaliteediprobleemidele tulevikus. „Eestil on maailmas üks tugevaimaid ja võrdsemaid haridussüsteeme, mida tuleb kaitsta. Tulevikku mõjutavate otsuste tegemisel tuleb seepärast alati silmas pidama avalikke ja kõigi laste huve,“ rõhutas minister Ligi.

Õpetajate palgatõus on riiklikult tähtsustatud

Raportis märgitakse tunnustavalt õpetajate palgatõusu riiklikuks prioriteediks seadmist. Samuti märgitakse, et üle-eelmisest aastast kehtinud reeglid, mis arvestavad õpetajate tööaja sisse kõiki ülesanded, mitte eelkõige kontakttunde, muudab õpetajaameti tööturul atraktiivsemaks.

„Õpetajaameti atraktiivsemaks muutmise tähtis osa on palgatõusu jätkumine. Sama oluline on õpetajatele mõistliku koormuse tagamine, mis sõltub nii koolivõrgu korrastamisest kui koolijuhtimise headusest. Lisaks tuleb tagada õpetajatele hea füüsiline ja vaimne keskkond. Viimane on vajalik ka õpetajate omavahelise koostöö paranemiseks, mis on kriitilise tähtsusega nüüdisaegse õpikäsituse rakendumiseks,“ märkis minister Ligi.

Taust: hariduse ressursikasutuse ülevaade

  • OECD ülevaade analüüsib ja annab riikidele soovitusi haridusressursside paremaks kasutamiseks.
  • Eesti osalemine raporti koostamisel oli vabatahtlik.
  • OECD ekspertrühm külastas Eestit kahel korral – 2014. aasta juunis ning oktoobris – ja kohtus ligi kahesaja inimesega, kes esindasid Eesti haridussüsteemi erinevates rollides.
  • Raportis analüüsitakse ressursse neljas kategoorias – rahalised ressursid (maksudest rahastamine…), inimressursid (õpetaja, koolijuhid…), materiaalsed ressursid (taristu…) ja muud ressursid (õpiaeg jm).
  • OECD ülevaates käsitletakse lisaks koolivõrgu ja õpetajatega seonduvale ka kutsehariduse, alushariduse, koolijuhtimise ja teisi teemasid.


Taust: OECD

Veel uudiseid samal teemal

09.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

COVID-19 kriisis kannatanud inimesed saavad võimaluse arendada oskusi tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel

Alates tänasest on töötutel ning COVID-19 puhanguga seotud piirangute või tervisekriisi tõttu kannatada saanud sektorite töötajatel ja ettevõtjatel võimalik osaleda tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel, mida pakub digiõppe platvorm Coursera. Eestist saab võimaluse aasta lõpuni tasuta õppida kuni 50 000 inimest. Kõik huvilised saavad end kursustele registreerida haridusportaali kaudu.

09.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Põhikoolilõpetajad saavad võimaluse sooritada eesti keele kui teise keele B2 taseme eksamit

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks määruse muudatuse, millega luuakse põhikooli lõpetajatele võimalus sooritada eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Samuti hakatakse tulevikus kandma Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeid ujumise algõpetuse kohta ning enne 2004. aastat nii Eestis kui ka välismaal väljastatud lõpudokumente.