Sa oled siin

OECD: pandeemia ajal on andnud lisatoetust haridusele enamus riike, ka Eesti

16. september 2021 - 12:09

Äsja avaldatud OECD haridusstatistika kogumik Education at a Glance 2021 keskendub võrdsetele haridusvõimalustele ning osutab, et ka õppijate sugu, sotsiaal-majanduslik taust ja päritoluriik mõjutavad õppe tulemuslikkust ja õpiteede valikut. Eraldi vaadeldakse meetmeid, mida riigid on rakendanud COVID-19 kriisis, et tagada võrdsed võimalused ka kontaktõppe katkestuste ajal.

Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsijuht Tatjana Kiilo märkis, et kui õppija sotsiaal-majanduslik taust mõjutab enamikus OECD riikides õpitulemusi enam kui sugu või sisserändaja taust, siis meil on see mõju märgatavalt väiksem. „Eestis on kehva ja hea sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste lugemustulemuse erinevus ainult 10%, OECD riikide keskmine aga 29%,“ ütles Kiilo. „Eesti paistab heas mõttes silma ka selle poolest, et suunasime pandeemia ajal haridusse täiendavat toetust võimaluste võrdsuse kindlustamiseks.“

36 riigist võtsid 30, sh Eesti, kasutusele lisameetmeid, et toetada nende laste haridust, kelle õpe võis pandeemia ajal olla rohkem häiritud. 22 riiki, sh Eesti, andsid teada, et toetasid haridusele ligipääsu tagamiseks õppijatele digiseadmete soetamist. 29 riigis, sh Eestis, rakendati ka meetmeid, et toetada ebasoodsas või haavatavas olukorras õpilaste kooli naasmist pärast kontaktõppe taastumist. 19 riiki, sh Eesti, on riigi vaktsineerimiskava osana vähemalt osa õpetajatest vaktsineerinud eelisjärjekorras.

Koolipäevade arv, mil kontaktõpet ei toimunud, erineb riigiti märkimisväärselt ja enamasti suureneb haridustaseme tõustes. Eesti on erandlik selles osas, et meie koolieelsed lasteasutused ei olnud 1. jaanuarist 2020 kuni 20. maini 2021 kordagi täielikult suletud. Üle-riigiliselt ei toimunud kontaktõpet Eesti põhikoolides ja gümnaasiumides 95 päeval (välja arvatud vaheajad, riigipühad ja nädalavahetused). OECD riikides keskmiselt olid lasteaiad suletud 55 päeva, koolid algklassides 78, põhikooliklassides 92 ja gümnaasiumiastmes 101 päeva.

COVID-19 esimese laine ajal vähenes oluliselt elukestvas õppes osalevate täiskasvanute hulk. Kui 2019. aastal osales elukestvas õppes 20,2% Eesti 25-64-aastastest elanikest, siis 2020. aastal 17,1%. Paljud koolitused jäid ära või lükkusid edasi, halvenes inimeste ja ettevõtete majanduslik olukord ning õppimiseks vahendite leidmine muutus keerulisemaks. Kas mullune langus on ajutine tagasilöök või viitab see üldisemale trendile, näitavad järgnevad aastad.

Kogumik osutab, et pandeemia on kitsendanud ka noorte, eriti haridustee katkestanute väljavaateid. Eestis oli 25-34aastaste keskhariduseta inimeste töötuse määr 2020. aastal 10,1% ehk 3% võrra enam kui 2019. aastal. OECD riikides keskmiselt tõusis noorte töötuse määr 2% võrra ja jõudis 15,1%-ni.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. Analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme.

Education at a Glance 2021 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna.

Veel uudiseid samal teemal

27.10.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Peale koolivaheaega hakatakse nakatunute kiireks avastamiseks koolides läbi viima kiirtestimist

Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärk on hoida koolid viiruse levikut ennetavaid meetmeid kasutades võimalikult turvaliselt avatuna ja pakkuda õpilastele kontaktõpet, et tagada kvaliteetne haridus ning pöörata tähelepanu laste vaimsele tervisele.

25.10.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Koolirahva avalik pöördumine lastevanemate ja noorte poole

Head lapsevanemad ja noored! Kutsume teid ja teie pereliikmeid üles kasutama võimalust end vaktsineerida COVID-19 viiruse vastu – nii saame viiruse levikut tõkestada ning hoida meie hariduse avatuna.