Sa oled siin

Noorte aktiivsus kohaliku elu otsuste tegemisel on tõusuteel

28. august 2014 - 9:25

Viimase kaheksa aasta jooksul on noorte osaluskogude arv Eestis peaaegu kuuekordistunud. Möödunud aastal tegutses Eestis 81 noortekogu, 2006. aastal oli neid ainult 14.

Täna valitsuses heakskiidu saanud noorsootöö strateegia 2006-2013 lõpparuande kohaselt suurenes neil aastatel kõige enam noortekogude arv. Strateegia üks peamisi eesmärke oligi noorte osaluse suurendamine otsustusprotsessides.

„Noorte osaluskogude arvu kasv näitab ühest küljest noorte suurenenud huvi kohalikul tasandil kaasarääkimise ning otsuste tegemise vastu, teisalt kohaliku tasandi valitsejate valmisolekut noori kaasata ja nende arvamust kuulata,“ märkis haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.

Maakondliku ja kohaliku tasandi noorte osaluskogudesse oli möödunud aastal kaasatud ligikaudu tuhat noort. Osaluskogude puhul on tegemist eeskätt noorte omaalgatusega, eesmärgiga arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.

Noorte osalust ja kaasatust on aidanud suurendada 2010. aastal jõustunud sätted noorsootöö seaduses. Nendega määratleti noortevolikogude definitsioon ning pandi kohalikule omavalistusele ülesandeks konsulteerida noorte osaluskoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel.

Noori kaasates kujundavad omavalitsused olukorra, kus noored pelgalt ei kuule ega õpi demokraatiat ja kodanikuks olemist, vaid neil on reaalne võimalus tunda end ühiskonna täisväärtusliku liikmena ja osaleda kohalike teemade arutamises ja probleemide lahendamises.

Noorsootöö strateegia 2006-2013 perioodil on märkimisväärselt suurenenud ka avatud noortekeskuste arv. Möödunud aasta lõpus tegutses kõigis maakondades kokku 237 noortekeskust. 2006. aastal oli Eestis 145 avatud noortekeskust. Noortekeskused on kohad, kus noored saavad veeta sisukalt vaba aega: kohtuda sõpradega, mängida lauamänge, kasutada arvutit, kuulata muusikat, osaleda erinevatel infoüritustel jne. Samuti toimub keskustes noorte nõustamine.

Aastatel 2010-2013 toetati Euroopa Sotsiaalfondist 150 noortekeskuse tegevust eesmärgiga vähendada noorte sotsiaalset tõrjutust ja pakkuda tuge probleemidega toimetulekul ning suurendada noorte sotsiaalseid oskusi. Euroopa Regionaalfondi toel on ehitatud või renoveeritud 37 avatud noortekeskuse hoonet. Toetuste abil arendati noortekeskused mitte ainult noorte, vaid sageli terve kogukonna jaoks tunnustatud kooskäimis- ja tegutsemispaikadeks.

 

Veel uudiseid samal teemal

20.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel. Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

19.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, aasta koolitajaks tituleeriti Tiina Leosk Tartumaalt, aasta õpiteo tiitel anti Järvamaa Naiste Motivatsioonikohvikule, aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.