Sa oled siin

Noored väärtustavad üha enam loodushoidu, terviseedendust ja turvalist keskkonda

24. september 2019 - 7:22

Noorte hinnangul peaks Eesti riik enam panustama puhta looduskeskkonna hoidmisse, inimeste tervise edendamisse ning julgeoleku ja turvalisuse tagamisse, selgus Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel toimunud Euroopa noortedialoogi konsultatsioonist, milles osales ligi 1600 Eesti noort vanuses 13–30 eluaastat. Konsultatsiooni käigus andsid noored muuhulgas panuse  „Eesti 2035“ strateegia ja valdkondlike arengukavade loomisesse.

„Noortele läheb üha enam korda kodukohas, aga ka laiemas maailmas toimuv. Eesti tulevikusihtide seadmisel peame senisest enam võtma arvesse just noorte arvamusi, sest neid mõjutavad täna tehtud otsused tulevikus kõige enam,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi. „Rõõm on näha, et erinevad ametiasutused võtavad noori puudutavate otsuste tegemisel noorte mõtteid üha enam arvesse, käesolevad tulemused on samuti väga heaks sisendiks mitmete arengukavade ja strateegiliste plaanide koostamisel,“ lisas Ojakivi.

Eesti Noorteühenduste Liidu projektijuhi Aivar Kamali sõnul annavad konsultatsiooni tulemused hea ülevaate noorte arvamusest Euroopa Liidus ja Eestis toimuvate protsesside kohta ning näitavad,  millistesse valdkondadesse tuleb noorte hinnangul rohkem panustada. "Väga olulise teemana on esile tõstetud kliima ja keskkond, mis tähendab, et ülemaailmsed kampaaniad mõjutavad ka meie noori. Nad on teadlikud globaalsest soojenemisest ning on valmis muutma oma elustiili keskkonnasõbralikumaks", sõnas Kamal.

Noored on tuleviku osas valdavalt positiivsed, enam tähelepanu vajavad maapiirkonnad

Konsultatsioonist selgus, et 34% Eesti noortest on oma tulevase töömaailma peale mõeldes põnevil, samas 26% on murelikud. 23% tunnevad end enesekindlalt ja usuvad, et saavad tulevikus igal juhul hakkama.

Noorte sõnul parandab tehnoloogia areng nende tulevikuväljavaateid tööturul, sest muudab töötegemise lihtsamaks ja nutikamaks, loob paremaid võimalusi kõigile ning toob maailma inimestele koju kätte.

Tulevase töökoha puhul on noorte jaoks olulised peamiselt eneseteostusvõimalus ja paindlikkus, aga ka stabiilsus.

E-riigi ja e-teenustega on noored üldjuhul rahul, kuid arenguvajadusena nähakse nende kasutajamugavust ja -sõbralikkust. Leiti, et e-teenused on inimeste elu mugavamaks ja lihtsamaks muutnud, kuid selleks, et noored oskaksid e-teenuseid kasutada, on vaja neid koolis tundma õppida

Noorte käest uuriti ka kodukoha võimaluste ja nende kvaliteedi kohta. Kui sportimise ja vabaaja veetmise võimalusi (erinevad huvitegevused, näiteks rulaparkides) hinnati üldjuhul heaks, siis näiteks töötamise ja karjääriplaneerimisega seotud teenuste (karjäärinõustamine, karjääriinfo) kättesaadavust hinnati madalamalt. Üldistatult on maapiirkonna noored linnanoortest kõikide küsitud valdkondade hindamisel kriitilisemad. Ühest küljest on võimaluste (vaba aja veetmine, transport, karjääriplaneerimine ja tööturuteenused) kättesaadavus kohati puudulik, teisalt ei ole nende kvaliteet piisavalt hea, et noored neid kasutada sooviksid.

Taustainfo

Konsultatsioonidel koguti kaardistati noorte hinnanguid ja arvamusi kokku viiel teemal: tuleviku töö, Eesti e-riik, Eesti aastal 2035, kodukoha võimalused ja kvaliteet ning Euroopa Liit. Lisaks panusele pikaajalisse ja valdkondlikesse arengukavadesse oli konsultatsioonide eesmärgiks jõuda arusaamani, miks noored ühest või teisest teemast just nii arvavad.

Esialgsed tulemused on aluseks 8. novembril toimuvatele üle-eestilistele noorte osaluskohvikutele, kus koos ekspertide ja poliitikakujundajatega töötatakse ühiselt välja lahendused, kuidas riik võiks tuleviku planeerimisel edasi liikuda.

Veebipõhised konsultatsioonid viidi läbi käesoleva aasta kevadel ja suvel koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga ja Euroopa Komisjoni toel. Noortedialoogi konsultatsioonid toimuvad igal aastal, eelmisel aastal keskenduti seitsmele teemale: võrdsed võimalused, infoühiskond, vaimne tervis, tuleviku töö ja oskused, Euroopa Liit, elu- ja looduskeskkond ning noorte osalus. Eelmise noortedialoogi konsultatsiooni tulemused olid sisendiks uuele Euroopa Liidu noortestrateegiale 2019-2027.

Veel uudiseid samal teemal

23.01.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Omavalitsuste üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus suurenes 12 miljoni võrra, ulatudes 354 miljoni euroni

Valitsuses täna kinnitatud korraldusega jagatakse omavalitsuste vahel 354 miljonit eurot haridustoetust. Sellest 285 miljonit eurot on õpetajate palgatoetus, mis kasvatab õpetajate miinimumpalga 1315 euroni ja loob võimaluse maksta õpetajatele keskmist brutokuupalka 1540 eurot.

23.01.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti hariduse edulugu pälvis maailma olulisimal haridusfoorumil suurt tähelepanu

Äsja Londonis lõppenud maailma tunnustatuimal haridusfoorumil Education World Forum osalenud minister Mailis Repsi sõnul tõusis Eesti hariduse edulugu foorumi peamiseks ja läbivaks teemaks.