Sa oled siin

Muudatused põhikooli lõpetamise tingimustes

6. juuni 2019 - 15:20

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste vastuvõtmisel ei ole enam põhikooli lõpetamise tingimuseks kolme põhikooli lõpueksami sooritamine (eesti keeles, matemaatikas ja ühes valikaines). Selle eeldus on mõistagi see, et muudatused peab esmalt heaks kiitma Vabariigi Valitsus ning seejärel ka Riigikogu, kus eelnõu asutakse arutama sügisel.

Mis muutub?

  • Põhikooli lõpetamise tingimuseks ei ole enam riiklike eksamite sooritamine (eesti keeles, matemaatikas ja ühes valikaines). Selleks, et tagada õpilaste teadmiste ja oskuste hindamine, kehtestatakse uus aine- ja pädevustestide süsteem.
  • Edaspidi otsustab selle üle, kas põhiharidus on omandatud ja õppekava läbitud, kool. Põhikooli lõpetamise tingimused sätestab riiklikus õppekavas toodud alustel ja raamides kool.
  • Õpitulemuste välishindamine toimub edaspidi riiklike testide kaudu. Testide süsteemi täiustatakse, et pakkuda senisest mitmekesisemat ja kvaliteetsemat tagasisidet põhikoolidele õppetöö planeerimiseks ja korraldamiseks. Iga-aastaselt on põhikoolis võimalus hinnata riiklike testidega õpilaste teadmisi keele ja kirjanduse, matemaatika ja loodusainete valdkonnas kõigis põhikooliastmetes, II (4.-6. klass) ja III (7.-9. klass) kooliastmes ka sotsiaalainetes ja võõrkeeltes.
  • Põhikooli lõpuklassidele viiakse läbi eesti keele ja eesti keele kui teise keele test. Eesti keel on riigikeel ning eduka toimetuleku peamine eeldus. Oluline on mõõta põhihariduse omandanu eesti keele oskuse taset nii emakeele kui ka teise keelena.
    • Eesti keele kui teise keele testi eduka (vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest) sooritamise järel väljastatakse õpilasele B1 taseme tunnistus.
  • Koolidel on võimalus kasutada ka üldpädevuste hindamisvahendeid, millega antakse tagasisidet aineüleste pädevuste omandamise kohta. Esimesed hindamisvahendid on põhikoolidele kasutamiseks kättesaadavad juba sellest õppeaastast. Praeguseks on valminud õpipädevuse, enesemääratluspädevuse ja suhtluspädevuse hindamisvahendid. Tulevikus võimalused avarduvad veelgi. Hindamisvahendid aitavad märgata õpilase eripära ja toetamist vajavaid aspekte.
  • Selleks, et saada rohkem infot õppetulemusi mõjutavate tegurite kohta, sätestatakse välishindamissüsteemi ühe osana seaduse tasemel õpilaste, vanemate ja koolitöötajate riiklikud küsitlused.

Miks soovime kehtivat korda muuta?

  • Nii ministeerium kui ka huvigrupid ühel nõul, et on aeg muuta õppetulemuste hindamissüsteemi ning põhikoolieksamitest loobuda. Juba õppeaasta alguses väljapakutud idee sai ühiskonnas tugeva toetuse.
  • Väga paljud õpilased teavad juba enne põhikoolieksamile minekut, kuhu nad edasi õppima lähevad. Põhikoolieksamid dubleerivad gümnaasiumisse astumise katseid ning tekitavad õpilastele kahekordse stressi ja põhjendamatult suure koormuse. Õpilaste ja koolide testimisega seotud koormus muutub muudatuste jõustumisel mõistlikumaks. Õpilane ei pea enam tegema põhikooli lõpus dubleerivaid eksameid (põhikooli lõpueksamid ja keskhariduse taseme õppeasutuse sisseastumiseksamid).
    • Ligi pooled gümnaasiumidest (48%) korraldavad juba praegu sisseastumiseksameid, seega ei ole põhikooli lõpueksamite tulemustel otsustavat tähtsust keskharidust andvatesse õppeasutustesse sisseastumiseks.
  • Uus lahendus annab lisaks tarbetu koormuse vähendamisele ka sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta.
  • Koolid ei pea enam keskenduma õpilaste lõpueksamiteks ettevalmistamisele, vaid jooksvalt tegeletakse õpilaste arengu igakülgse toetamisega.
    • Praegu sooritavad riiklikul eksamil läbi kukkunud õpilased korduseksami koolieksamina, mille sisu määrab kool, arvestades õpilase võimeid ja erivajadusi. Riikliku eksami ja koolieksami tulemused ei ole aga võrreldavad: koolieksami tulemus ei ole seega informatiivne, sh gümnaasiumidele õpilaste vastuvõtmisel.

Samal teemal: Ministeerium on ette valmistanud põhikooli lõpueksamitest loobumise eelnõu

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

12.12.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Üliõpilaste teadustööde konkursi parimad on Rebekka Lotman ja Marek Mooste

Täna autasustati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. 3600-eurosed peapreemiad pälvisid Rebekka Lotmani ja Marek Mooste doktoritööd.

11.12.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti hariduse edulugu pakub Aasia juhtival haridusmessil elavat huvi

Täna Hongkongis Aasia juhtiva haridusmessi „The Learning and Teaching Expo“ (LTE) avakõnes nimetas kantsler Mart Laidmets oskusi uueks valuutaks, mis aitavad tuleviku väljakutsetele paremini vastu seista ning jõuda ühiskonnana kaugemale.