Sa oled siin

Ministrid Kersna ja Sutt tegid ühise visiidi Tartu Ülikooli

30. aprill 2021 - 16:08
TÜ rektor Toomas Asser, haridus- ja teadusminister Liina Kersna koos nõuniku Mario Kadastikuga ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt TÜ Delta keskuses. Foto: Henry Narits.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kohtusid täna Tartu Ülikooli juhtide ja tippteadlastega, et arutada Eesti kõrghariduse pikka tulevikuplaani ning ülikoolide rolli suure lisandväärtusega majanduse arengu toetajana.

Tartu Ülikooli Delta keskuses toimunud kohtumisel märkis rektor professor Toomas Asser, et Eestil seisab ees digi- ja rohepöörde elluviimine ning selleks vajalikke lahendusi välja töötavate teadusvaldkondade toetamine võib riigile kohest kasu tuua. „Näiteks hulk Tartu Ülikooli uurimissuundi puudutab tervist, bioressursside väärindamist, vesinikuenergeetikat ja digiteerimist. Nende projektide arendamine on vältimatu selleks, et saaksime täita riigi strateegilisi eesmärke ja lahendada üha tõsisemaks muutuvaid ühiskondlikke probleeme. Seejuures vajavad mitmed arendustööd laialdasse kasutusse jõudmiseks vaid viimast tõuget,“ rääkis Asser.

„Mul on rõõm, et saame väga heas koostöös haridus- ja teadusministriga näha, kui palju on meil ülikoolides potentsiaali, mida rakendada innovatsioonipöördeks. Seega on väga oluline leida mõjusad lahendused, kuidas ülikoolide ja ettevõtete koostöös sünniks uued võimalused tööstuses ja kõrgtehnoloogias,“ sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et tal on hea meel näha, kuidas teadusvõimekuse kasvatamisse tehtud suuremahulised investeeringud on vilja kandmas. „Tartu Ülikoolis on loodud maailmatasemel võimekus ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamiseks ja loodetavasti näeme seal sündivaid praktilisi rakendusi peagi oma igapäevaelus,“ ütles Kersna. „Mõistagi on digi- ja rohepöörde suguste suurte muutuste elluviimiseks vaja ka inimesi koos vastavate oskustega. Peame hoidma meie teaduse kõiki lipulaevu, olgu need siis inimesed, asutused või koostöövõrgustikud,“ lisas ta.

Toomas Asser tunnustas seda, et valitsuses äsja heaks kiidetud riigi eelarvestrateegias hoitakse teadus- ja arendustegevuse investeeringuid tasemel 1% SKP-st. See on ülimalt tähtis, et tasakaalustada Euroopa Liidu uuel välistoetuste perioodil (2021–2027) toimuvat olulist teadustoetuse vähenemist. Näiteks suunatakse uuel perioodil teaduse tõukefondide toetused nutika spetsialiseerumise valdkondadesse ning piiratakse alusuuringute ja teadustaristu rahastamist. Innovatsiooni ja ettevõtete teadus- ja arendustöö edenemise eeldus on aga ka vastava alusteaduse ning vajaliku aparatuurse infrastruktuuri olemasolu. Neid investeeringuid tõukefondidest edaspidi ei toetata, seega on oluline valmistada kestlikud lahendused ette riigieelarve toel.

Eesti ühiskonna arengu eeltingimus on piisava ja asjakohaste oskustega tööjõu olemasolu. Ministritega toimunud arutelude keskseks teemaks kujunesid teaduspõhise kõrghariduse kättesaadavus ja paindlikud lisaoskuste omandamise viisid. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk andis kohtumisel ülevaate ülikooli viimase viie aasta suurimatest õppega seotud muutustest ja lähituleviku plaanidest. Valgu sõnul tuleks praegustes riikliku alarahastuse tingimustes kasutada lähiaastatel kõrghariduse arendamiseks ära kõik välistoetuste võimalused, et saaksime tagada õpetajate ja doktorikraadiga spetsialistide järelkasvu, laiendada e-õppe võimalusi ning värvata tööturule vajalikke talente välismaalt. Samuti tuleks ülikoolidele anda võimalus pakkuda täiskasvanutele tasulisi paindlikke õppimisvõimalusi.

Samas ei saa Valgu sõnul enam edasi lükata arutelusid, kuidas tagab riik pikemas plaanis kõrghariduse rahastamise rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel tasemel. Nimelt on viimased viis aastat näidanud, et kõrghariduse rahastus jääb ligikaudu kaks korda maha keskmise palga ja SKP kasvust ning meie mahajäämus teiste riikidega võrreldes süveneb.

Lisaks Delta keskuse külastusele tutvusid ministrid Tartu Ülikooli genoomika instituudis geenivaramu andmekiirendi loomise kava, personaalmeditsiini projekti ja DNA analüüsi laboriga. Viimases toimub geenidoonorite proovide genotüpiseerimine ja muu hulgas on seal võimalik läbi viia SARS-CoV-2 viiruse sekveneerimist eri tüvede määramiseks. Chemicumis tutvustas füüsikalise keemia professor Enn Lust vesinikuenergeetika ja kütuselementide arendamise projekte.

Veel uudiseid samal teemal

07.05.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Hiiglase laua taga allkirjastati AHHAA teaduskeskuse asutajate uus koostöölepe

Täna allkirjastati Teaduskeskuse AHHAA asutajate ühiste kavatsuste protokoll, millega kolm asutajat - Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn ja Tartu  Ülikool - avaldavad oma tahet toetada teaduskeskuse tegevust aastatel 2021-2031. Dokumendile kirjutasid alla haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

04.05.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Liina Kersna: Eesti on valmis suuremaks rolliks ja vastutuseks Euroopa teaduskoostöös

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles Euroopa Liidu raamprogrammi Euroopa Horisont konverentsi avades, et meie teaduse kõrge tase võimaldab Eestil riigina anda oma panuse nii Euroopa kui üleilmses teaduskoostöös ning Eesti võiks senisest julgemalt asuda juhtrolli konsortsiumide moodustamisel ja projektide koordineerimisel.