Sa oled siin

Minister rõhutas haridusjuhtide konverentsil koostöö tähtsust kõigil tasanditel

17. september 2021 - 16:35

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles täna haridusjuhtide aastakonverentsil, et igal tasandil tehtav koostöö on võtmetähtsusega pandeemia kahjulike tagajärgedega tegelemisel.

“Maailmapank, UNESCO ja UNICEF soovitavad riikidel kujundada oma poliitika selliselt, et koolid oleksid avatud ning kõigile õpilastele oleks tagatud tugi õpilünkade tasandamiseks,” selgitas minister Kersna. “Samuti tuleb kõigile õpetajatele võimaldada ettevalmistus ja tugi õpilaste õpilünkade tuvastamiseks ning õpetamise kohandamiseks laste individuaalsete vajaduste järgi.” Ministri sõnul püüab Eesti kõiki neid soovitus järgida ning täita on neid võimalik ainult koostöös koolijuhtidega.

Analüüsides koroonakriisi mõju Eesti haridussüsteemile tõi minister välja suure arenguhüppe nii koostöise koolikultuuri arenemisel kui ka digivahendite kasutusele võtmises.

“Koroonaviiruse põhjustatud kriis on suunanud meid hariduses läbi tegema väga suure arenguhüppe - nii koolikultuuri arenemisel koostöisemaks kui ka digitaalsete vahendite kasutamisel õppetöös,” ütles Liina Kersna. “Haridus- ja Noorteameti sel aastal läbi viidud uuring toob välja, et kui veel esimese koroonalaine õppeaastal  viis igapäevaselt videotunde läbi iga kaheksas õpetaja, siis eelmisel õppeaastal juba iga teine ning kui digiõppevara kasutas varem igapäevaselt umbes iga viies õpetaja, siis eelmisel õppeaastal peaaegu iga kolmas.” Uuringu järgi on kasvanud ka nende õpetajate osakaal, kes kasutavad erinevaid veebirakendusi ülesannete lahendamiseks ja loovad digivahendite abil ka ise ülesandeid.

Äsja avaldatud Eesti Haridusfoorumi distantsõppe jätku-uuring toob välja, et õpetajad tunnevad puudust pädevatest digimaterjalidest ja igale vanuseastmele sobivatest riigikeelsetest digilahendustest, samuti diagnostilistest testidest.

Ministri sõnul on riik siinkohal teinud juba ka konkreetseid tegevusi, et õpetajatele sobiva digiõppevaraga appi tulla. “Oleme pingutanud, et saaksime pakkuda koolidele diagnostilisi ehk d-teste, mis on seotud riikliku õppekava õpiväljunditega,” rääkis minister. “Praegu on õpetajatele eksamite infosüsteemis kättesaadavad üle 150 erineva testi, mille abil õpilaste teadmisi hinnata ja tagasisidet anda ning seeläbi õppimisprotsessi täpsemalt kavandada.”

Samuti on Haridus- ja Teadusministeerium viinud läbi hanke, et tellida põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaprogrammides olevate teemade selgitamiseks digitundide pilootlahendusi. Ministri sõnul valmivad esimesed lahendused Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja MTÜ Videoõps koostööst detsembri lõpuks. “Eesmärk on piloteerida metoodiliselt ja sisuliselt uuenduslikku digiõppevara, mis võimaldaks paindlikku lähenemist ja diferentseerimist lähtuvalt õppija–õpetaja vajadustest ning õppevormist,” selgitas minister.

Ministri sõnul on kaugem siht jõuda ka hariduse digilooni. ”Koroonakriisis oleme kõik õppinud hästi kasutama Patsiendiportaali ehk nn tervise digilugu, kuid tulevikus peaks iga inimese kohta olema ka tema hariduse digilugu,” sõnas minister. “Hariduse digilugu täieneb kogu inimese elukaare jooksul formaalse ja mitteformaalse hariduse andmetega - nii tekibki pilt igast inimesest tema unikaalsete pädevuste kombinatsiooniga. See võimaldab kõigi erakordsusel paremini esile tulla.”

Samas ei tohi ministri sõnul ära unustada, et silmast silma kontakt on õppimisprotsessis jätkuvalt kõige olulisem ning digilahendused ei asenda inimlikku kontakti õpilase ja õpetaja vahel.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna avas täna haridusjuhtide aastakonverentsi teise päeva ettekandega “Mida õppisime ja millised on uued väljakutsed?”.

Eesti Koolijuhtide Ühenduse eestvedamisel toimus sel aastal haridusjuhtide konverents juba 14. korda. Seekordse konverentsi tähelepanu oli teemadel, mis käsitlevad koroonakriisi mõju ühiskonnale, sh hariduselule. Konverents toimus eile ja täna Pärnus ning sellega tähistati ka Eesti Koolijuhtide Ühenduse 30. aastapäeva.

Fotod konverentsilt

Veel uudiseid samal teemal

27.10.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Liina Kersna tutvustas riigikogus doktoriõppe reformi eelnõu

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tutvustas riigikogus õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, millega luuakse raamistik doktoriõppe reformile. Täna toimus riigikogus eelnõu esimene lugemine.

27.10.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Peale koolivaheaega hakatakse nakatunute kiireks avastamiseks koolides läbi viima kiirtestimist

Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärk on hoida koolid viiruse levikut ennetavaid meetmeid kasutades võimalikult turvaliselt avatuna ja pakkuda õpilastele kontaktõpet, et tagada kvaliteetne haridus ning pöörata tähelepanu laste vaimsele tervisele.