Sa oled siin

Minister Ossinovski: seadusemuudatus kindlustab sooja lõuna ka gümnaasiumis

22. oktoober 2014 - 15:23

Riigikogu võttis täna vastu seadusemuudatuse, mis kindlustab 22 000 gümnasistile 2015. aasta 1. jaanuarist vähemalt ühe sooja lõuna päevas. Järgmisel aastal kasvab riigi toetus omavalitsustele ja erakoolide omanikele ligi kolme miljoni euro võrra, et toetada neid gümnasistidele sooja lõuna pakkumisel. Koolilõuna toetus on iga gümnasisti kohta 136 eurot õppeaastas.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul tuleb kiita omavalitsusi, kes juba praegu pakuvad oma kulul gümnasistidele lõunat. „Seadusemuudatus aitab seda teha ka teistel koolipidajatel,“ rõhutas minister Ossinovski. „Koos lisarahaga on see oluline osa valitsuste pingutustest laste vaesuse vähendamiseks. Ühest küljest aitab see parandada perede toimetulekut ning samas lubab koolis pakutav soe lõuna keerulisest keskkonnast pärit noortel paremini õppimisele keskenduda,“ rääkis seadusemuudatuse vastuvõtmise järel minister Ossinovski. Minister rõhutas, et riigi kohustus on astuda vaesuse taastootmise vastu konkreetseid samme ning Eesti tuleviku huvides on pakkuda kõigile lastele võrdseid tulevikuvõimalusi.

Gümnasiste on sel õppeaastal munitsipaalkoolides ligikaudu 20 000, erakoolides üle tuhande ja riigigümnaasiumides ligi 1500. Praegu toetab riik põhikooliõpilaste ja kutsekeskhariduse tasemel õppijate koolilõunat.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

22.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Uuring: Eesti üliõpilaskond on üha mitmekesisem

Üle-euroopalise üliõpilaste uuringu Eurostudent andmetel on Eesti üliõpilaskond üha mitmekesisem nii vanuse kui muu tausta poolest. Viiendik tudengitest on üle 30-aastased, iga viies on lapsevanem ning kaks kolmest töötavad õpingute ajal.

21.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Analüüs: võõrkeelte oskus aitab leida tööd ja saada suuremat palka

Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud analüüs näitab, et keelteoskus mõjutab oluliselt nii töö leidmist kui palganumbrit ning kahe võõrkeele oskamine on Eesti tööturul oluliselt kõrgemalt tasustatud kui ühe võõrkeele oskus. Tähtis on ka keeleoskuse tase – heal tasemel keeleoskus toob üldjuhul kõrgema palga kui keskpärane oskus.