Sa oled siin

Minister Ossinovski: riik peab täiendavalt toetama noorte huvitegevust

6. märts 2015 - 7:29

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski tutvustas valitsusele noorte huvitegevuse toetamise kontseptsiooni, kus tuuakse välja kolm erinevat toetusmudelit: universaalne, vajaduspõhine ja tulemuspõhine mudel.

„Valitsuse tegevusprogrammiga tehti Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks töötada välja riiklik noorte huvitegevuse toetamise süsteem. Selles küsimuses on tehtud põhjalikku tööd, kohtutud paljude huvirühmadega ja pakutud välja ka erinevad variandid, kuidas oleks võimalik riiklikult toetada huvitegevust kohalikes omavalitsustes,“ ütles minister Ossinovski. Ta lisas, et täna on huvitegevuse korraldamine ja rahastamine eelkõige kohalike omavalitsuste ülesanne, kuid ilma täiendava riigipoolse toetuseta jääb ligipääs huvitegevusele piirkondlikult väga erinevaks, süvendades noorte ebavõrdseid olusid veelgi. „Loodetavasti võtab uus valitsus need ettepanekud lauale, kui hakkab tegevusplaani koostama,“ ütles Ossinovski.

Märksõnad on kättesaadavus, mitmekesisus ja kvaliteet

Riigipoolne toetusskeem peab avaldama mõju kolmes suunas. Esiteks peab riiklik toetus muutma huvitegevuse kättesaadavamaks. See tähendab jõukohast osalustasu, osalemiseks vajalike õppe- ja muude vahendite olemasolu, sobivat osaluskeelt ja õppevormi, samuti transpordikorraldust, mis arvestab huvitegevuse aja ja marsruutidega.

Teiseks peab riigipoolne rahastus suurendama valikute mitmekesisust – noor peab saama katsetamisvõimalusi erinevatel huvialadel – muusika, sport, tehnika, kunst, tants jne – ning erilaadsetes vormides, mitte ainult ühesainsas olemasolevas. Vaja on rohkem mitmekesiseid huviringe.

Kolmandaks peab riigi toetus parandama kvaliteeti. See tähendab, et huvitegevuse pakkujad vajavad tuge, metoodilist abi ja professionaalset koostööd ning seda nii andekate toetamiseks kui selleks, et kaasata riskinoored ja avastada ka nende anded ja võimekus.

Kolm erinevat toetusmudelit

Valminud kontseptsioonis kirjeldatakse kolme võimalikku mudelit huvitegevuse rahastamiseks: universaalne, vajaduspõhine ja tulemuspõhine mudel.

Universaalse mudeli puhul annab riik toetust kas lapsevanemale, omavalitsusele või huvitegevuse pakkujale kulude katmiseks pearahapõhiselt. 

Vajaduspõhine mudel koosneb erinevatest komponentidest, mille kasutamise ja rahastamise otsused tehakse vastavalt olukorrale. Mudeli raames on võimalik rakendada erinevaid rahastamisskeeme, partnereid ja koostöövorme nii kohalikul kui riiklikul tasandil. Toetuse eraldamisega saab alustada üksikute komponentide lõikes. Näiteks takistuste eemaldamise komponent tähendab toetuse suunamist huvitegevuseks vajalike vahendite kättesaadavuse suurendamisele ja transpordivõimaluste laiendamisele, sisaldades eritoetusi võistlusreisideks, laagriteks, paljulapseliste perede laste ligipääsuks huvitegevusele jms. Huvialade mitmekesisuse suurendamise komponendi kaudu luuakse võimalusi tõmbekeskustest eemal olevatesse omavalitsustesse. Noorte kaasatuse komponendi kaudu saavad enam tähelepanu erivajadustega noored ja eriti võimekad noored. Huviala kvaliteedi arengu komponendi hulka kuuluvad rahvusvaheline koostöö, võrgustikutöö, koolituste läbiviimine jms.

Kolmas kontseptsioonis kirjeldatud rahastamismudel on tulemuspõhine. See tugineb riiklikel eesmärkidel ja prioriteetidel ning huvitegevuse pakkuja rahastamine sõltub kokkulepitud tulemuste saavutamisest. Eesmärkide kategooriad võivad olla erinevad, näiteks noorte kaasatus ehk iganädalaselt osalevate noorte arv, huvialavaldkondade arv, samuti piirkondlik ulatus ehk mitmes kohas teenust osutatakse.

Taustainfo ja statistika

Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud noorte huvitegevuse toetamise kontseptsioon tugineb 2014. aasta kevadel moodustatud töörühma ettepanekutele. Töörühma pakutud mudelite põhjal koostas esmalt võrdlus-analüüsi konsultatsioonifirma Ernst & Young Baltic AS.

Sel õppeaastal on huvikoolides osalejaid Eestis kokku üle 62 tuhande ehk 21% kõigist 7-26-aastastest noortest. Noorte arv ühe huvikooli kohta on Eestis keskmiselt 492.

Üldhariduskoolides pakutavas huviõppes osales 2013/2014. õppeaastal 54% kõigist üldhariduskoolide õpilastest.

Avatud noortekeskusi on Eestis 237, noorte arv ühe avatud noortekeskuse kohta on 1226.

 

Veel uudiseid samal teemal

18.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Mailis Reps: küberkiusamise ennetamine on turvalise koolitee osa

Septembris algas sotsiaalkampaania #suurimjulgus, mille peamiseks eesmärgiks on küberkiusamise ohvrite eest väljaastumine ja aktuaalsele probleemile tähelepanu pööramine.

Konverents "Tippteaduse mõju ja väärtus ühiskonnas" Foto: Erik Peinar
16.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Teaduse ühiskondliku mõju tugevdamiseks tuleb suurendada rahastamist ja panustada inimestesse

Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames Kultuurikatlas toimunud konverentsil “Tippteaduse mõju ja väärtus ühiskonnas” leiti, et teaduse ühiskondliku positsiooni tugevdamiseks tuleb enam panustada inimestesse, kes muutusi ellu viivad ning tagada teadusele stabiilsem ja suurem rahastus riikide ja Euroopa Liidu poolt. Osapooltele anti üle Tallinna Üleskutse (Tallinn Call for Action 2017), mis toob välja nende rolli ja vastutuse, et suurendada teaduse investeeringuid, mõju ja usaldust.