Sa oled siin

Minister Mailis Reps: keelevaldkonna arendamine nõuab erinevate ametkondade panust

19. oktoober 2017 - 9:00

Minister Mailis Reps kohtus eile Eesti keelenõukogu liikmetega, kohtumisel arutati keelevaldkonna arendamise võtmeküsimusi ja keelenõukogu ettepanekuid praegu koostatava arengukava kohta.

Haridus- ja Teadusministeeriumis on väljatöötamisel „Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027. Keel loob väärtust“, kuhu koondatakse eesti keele, Eestis õpitavate võõrkeelte ning eesti keele kui riigikeelega seonduvad sihid, et kindlustada ka tulevikus eesti keele tugev positsioon ja toetada mitmekeelsust.

Keelenõukogu tegi ettepaneku koostada laiapõhjaline arengukava, kuna keelevaldkonna arendamine nõuab mitme ministeeriumi tegevuste ja ressursside ühendamist. Lisaks juhtis keelenõukogu tähelepanu asjaolule, et 2020. aastal lõpevad paljud riiklikud arengukavad ja töötatakse välja uued dokumendid. Oluline on, et keelevaldkonna arengukava oleks kooskõlas teiste uute arengukavadega ja hõlmaks erinevates valdkondades keeletegevusi.

Minister Mailis Reps tõdes, et kuna keel hõlmab kõiki eluvaldkondi, on väga oluline, et eesti keele arendamisse panustaksid ka teised ministeeriumid ning keelt arendavaid ja kaitsvaid väärtusi võetaks arvesse kõigis valdkondlikes arengukavades. „Vajadusel vaatame üle ka Eesti keelestrateegia, kui käes on teiste arengukavade uuendamise aeg,“ sõnas Reps.

Minister lisas, et keelevaldkonnas on toimunud viimastel aastatel palju positiivset, mille üle on põhjust rõõmustada. „Head tööd on tehtud näiteks keeletehnoloogia alal, eesti keele e-õppe võimaluste loomisel ja eestikeelse terminoloogia arendamisel,“ ütles Mailis Reps.   

Keelevaldkonna kitsaskohtadena toodi kohtumisel välja keeleõpetajate ettevalmistusega seonduv, eesti keele kui teise keele õppe liiga hiline algus ning mitmete eluvaldkondade ingliskeelestumine. Ehkki riik peab seisma hea selle eest, et rahvusvahelistumine ei nõrgendaks eesti keele positsiooni Eestis, on tänases infotehnoloogilises ja mobiilses maailmas hea inglise keele oskus oluline võtmepädevus. „Peame leidma mõistliku tasakaalu eesti keele arendamise ja rahvusvahelistumise eesmärkide vahel ning see on eriti aktuaalne kõrghariduses,“ ütles minister. „Eesti keele elujõudu saavad hoida ja tõsta vaid Eestimaal elavad inimesed ja meie rahvuskaaslased ise, kasutades ja õpetades seda keelt ning andes seda edasi oma lastele.“

Eesti keelestrateegia koostamisel kasutakse ühe lähtealusena tänavu läbiviidud keeleseisundi uuringut. Tulemustest selgus, et eesti keele kaitsmise kõrval tuleb pöörata rohkem tähelepanu selle kasutamisvõimaluste avardamisele ning kohaneda ühiskonna pidevalt muutuva keelenõudlusega.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.09.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Teisipäeval väljub esimene keelerong

Teisipäevast neljapäevani sõidab Tallinna–Narva–Tallinna liinil keelerong, kus kõik soovijad saavad tasuta eesti keelt õppida. Keelerong väljub 24.–26. septembril Tallinnast Narva kell 11.41 ja Narvast tagasi Tallinnasse kell 14.22. Keelerongi tegevused toimuvad spetsiaalses vaguniosas ning oodatud on kõik rongireisijad olenemata soetatud pileti klassist.

18.09.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Teet Margna ja Kristjan Jõekalda lähevad tagasi koolipinki

Eesti hinnatud telestaarid Teet Margna ja Kristjan Jõekalda on võtnud vastu väljakutse panna end proovile erinevates ametites, kaks kanget lähevad tagasi koolipinki uusi oskusi omandama. Nende seiklustest valmib veebiseriaal, mis annab häid ideid, kuhu ja mida võiks õppima minna, et elus paremini toime tulla.