Head abituriendid!
Täna on Teil põhjust olla enda üle uhke.
Kuidas ma seda tean?
Mõelge korra end tagasi aastasse 2010, kui te väikeste poiste ja tüdrukutena astusite lilled käes ja aabits kaenlas esimest korda üle koolimaja läve. Ja vaadake end nüüd - kui palju suuremad, targemad ja kogenumad te olete! Teist on sirgunud arukad, teadlikud, koostööle suunatud empaatilised noored inimesed.
Seda kõike läbi mitte just lihtsate aegade. Sest just teie olete pidanud terve gümnaasiumi aja saama hakkama väga ebastabiilsetes oludes - õppides distantsilt või iseseisvalt vaheldumisi kontaktõppega. Määramatus ja pidev uute oludega kohanemine on olnud viimaste aastate märksõnad. Läks nii, et just teie viimased kooliaastad sattusid koroonapandeemia laineharjale.
Te ei saanud õppida tavapärastes oludes, kuid nii nagu elus ikka, on igal halval asjal ka positiivne külg. Elu ja maailm on enamasti tasakaalus. Küsimus on selles, kas oskame häid asju märgata ja väärtustada.
Koroonast tingitud ebastabiilsus on kasvatanud teist kohanemise meistrid, otsiva vaimuga iseseisvad ja leidlikud noored inimesed, kes ei pudene niisama lihtsalt sadulast elu käänulistel teedel.
Ebastabiilsus on paraku meie uus stabiilsus. Me peame olema valmis pidevalt kohanduma vahel ka vägagi ootamatute muutustega.
Järgmisteks aastateks on prognoositud, et tööturg ootab kriitiliselt mõtlevaid ning uuendustele suunatud häid probleemilahendajaid, kes valdavad erinevaid õpistrateegiaid ning on valmis järjepidevalt ja aktiivselt õppima. Seda kõike olete te saanud viimastel aastatel harjutada. Teie senine elukool on loonud head tingimused saada elus hakkama - võttes vastutust oma elu ja valikute eest.
Raskused teevad tugevamaks kui neist õppida. Te olete õppinud. Te olete pingutanud. Arvestades olusid olete andnud endast parima – ületades piire iseeneste sees.
Moel või teisel, varem või hiljem läheb kõik oma õiget rada.
Keskenduge - ja te saate hakkama! Mina usun teisse.
Juba mõne tunni pärast on esimene eksam teil tehtud.
Kindlat meelt, usku endasse ja - õnn kaasa!
