Sa oled siin

Ministeerium, koolijuhid ja õpetajad allkirjastasid õpetaja töö ja tasustamise heade kavatsuste kokkuleppe

5. veebruar 2015 - 11:17
Heade kavatsuste leppe allkirjastamine
Heade kavatsuste leppe allkirjastamine

Õpetajaameti väärtustamiseks, kaasajastamiseks ning hea töö- ja palgakorralduse kujundamisele kaasa aitamiseks üldhariduskoolides allkirjastasid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Haridustöötajate Liit ja Eesti Õpetajate Liit täna heade kavatsuste kokkuleppe.

Haridusjuhtide Aastakonverentsil Pärnus allkirjastatud kokkuleppega kinnitasid ministeerium, koolijuhid ja õpetajad, et õpetajal on võtmeroll õpetuse kvaliteedi tagamisel ja õpilaste arengu toetamisel ning väärtustada tuleb õpetaja kõiki tööülesandeid. Iga õpetaja konkreetsed tööülesanded ja töötasu lepitakse kokku koolijuhi ja õpetaja vahel.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on täna sõlmitud kokkulepe kinnituseks, et nii riik, koolijuhid kui õpetajad mõistavad oma rolli kvaliteetse hariduse tagamisel ja seda toetava töö- ja palgakorralduse kujundamisel koolides. „Riik tagab koolipidajatele tööjõukulude toetuse, koolipidaja vastutab õpilaste ja kogukonna vajadustele vastava hariduskorralduse eest ning koolijuht loob õpetajatele motiveerivad töötingimused ja õiglase palgakorralduse, et aidata õpetajal pühenduda oma tööle,“ ütles minister Ossinovski

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri selgitusel on õpetajatel lisaks tundide andmisele ja ettevalmistamisele mitmeid teisi ülesandeid, millega tuleb tööaja ja -tasu juures arvestada. „Ühe šablooni järgi disainitud ja eelkõige kontakttunde väärtustava ametikoha aeg on möödas. Õpetaja ametinimetuse all kohtab täna väga erinevat kombinatsiooni ülesannetest. Kui õpetaja on ka klassijuhataja, juhib projekte, osaleb kooli arendustöös või tal on muid ülesandeid, siis ei mahu tema 35 tunnisesse töönädalasse sama palju kontakttunde kui näiteks sellel õpetajal, kes ei ole klassijuhataja. Õpetajatöö on tervik ja kontakttundide arv ei ole peamine või kuidagi väärtuslikum ja väärtustatum kui näiteks klassijuhataja töö. Lepe aitab kaasa, et õpetajatöös viimastel aastatel toimunud muudatused jõuaks iga kooli töö- ja palgakorraldusse, “ ütles Kristi Mikiver.

Kvaliteetne haridus peab olema kättesaadav kõigile õpilastele – selle eelduseks on õpetaja töö väärtustamine ja motiveerimine, deklareeriti kokkuleppes. Kinnitati, et õpetajate töötingimused loob eelkõige koolijuht, kes peab kaasama õpetajaid töö- ja palgakorraldust puudutavate otsuste tegemisse. Samuti lubati toetada õpetaja arengu- ja tööalaste kompetentside hindamise aluseks olevat kutsestandardit ning arvestada sellega tööülesannete jagamisel ja töö tasustamisel.

Täna sõlmitud kokkulepe ei kehtesta uusi õiguslikke normatiive, vaid toetab kehtivat õigusruumi järgides töö- ja palgakorraldusalaseid arenguid koolis.

 

Leppe allkirjastasid

  • Haridus- ja Teadusministeerium: Jevgeni Ossinovski   
  • Eesti Haridustöötajate Liit: Reemo Voltri
  • Eesti Koolijuhtide Ühendus: Toomas Kruusimägi
  • Eesti Õpetajate Liit: Peeter-Eerik Ots

                          

Lisainfo:

Kristi Mikiver
Õpetajaosakonna juhataja
Haridus- ja Teadusministeerium
Tel: 735 0280
E-post: kristi.mikiver@hm.ee

Veel uudiseid samal teemal

05.12.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja miinimumpalk tõuseb 1315 euroni kuus

Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ettepaneku, kehtestada järgmisel aastal põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja miinimumpalgaks ehk töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 1315 eurot kuus. 2020. aasta eelarves on õpetajate palga alammäära tagamiseks nähtud ette 281 miljonit eurot.

05.12.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

PISA konverentsil-tänuüritusel arutletakse Eesti tulemuste üle ning tunnustatakse Eesti maailma tippu viinud koole

Homme, 6. detsembril toimub Tallinna Ülikoolis tänuüritus-konverents koolidele, kes osalesid ülemaailmses OECD õpioskuste uuringus PISA 2018. 3. detsembril avaldatud uuringu tulemused kinnitasid, et Eesti 15-aastaste noorte teadmised ja oskused lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes on Euroopas esikohal ja maailmas esimeste hulgas.