Sa oled siin

Memorandumiga valmistatakse ette TTÜ ja IT Kolledži ühinemist

4. juuli 2016 - 15:29

Täna allkirjastatud memorandumiga valmistatakse ette Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Infotehnoloogia Kolledži ühinemist, et arendada IKT õppekavade seniseid tugevusi, suurendada lõpetajate hulka 10-15% ning tõsta õppe kvaliteeti.

Memorandumi allkirjastasid haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ning Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu president Anneli Heinsoo.

Minister Jürgen Ligi sõnul paneb kokkulepe paika liitumise olulised eeltingimused. “Liitumisega edasi minemiseks peame kindlustama, et see toetaks nii  IT Kolledži kui TTÜ tugevusi. IT õppe maht ja kvaliteet peavad kasvama, kui TTÜ akadeemilisus ja mitmekesisus liitub kolledži paindlikkuse ja praktilisusega,” rääkis minister Ligi.

“Üle aasta kestnud läbirääkimised on lõpule jõudmas. Olen kindel, et kavandatud liitumine ühendab IT Kolledži rakenduslikkuse TTÜ teadusliku ja innovatsioonilise potentsiaaliga, andes tulemuseks parima IT-hariduse Eestis,” sõnas TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo.

„ITL soovib ja usub, et kahe tunnustatud ja võimeka IT kõrgkooli koostööst tekkiv sünergia võimaldab kasvatada nii sisseastujate kui lõpetajate arvu ning loob laiemad valikuvõimalused üliõpilastele rakendusliku või akadeemilise suuna valikul nii õpinguid alustades kui ka õpingute ajal,“ ütles ITL-i president Anneli Heinsoo.

Suureneb rakendusliku hariduse osakaal

Liitumise tulemusel peab suurenema rakendusliku suunitlusega ja tööturule suunatud lõpetajate arv – kõrghariduse esimese astme lõpetajate seas peaks rakendusliku hariduse saanute osakaal tõusma vähemalt 50 protsendini.

Memorandumis rõhutatakse, et IT Kolledži kuvand ning selle hoidmiseks vajalik juhtimisautonoomia peavad säilima. Samuti lepiti kokku, et TTÜ muudab ühinemisel oma bakalaureuseõpet tööturu vajadusi silmas pidades praktilisemaks ning IT-ettevõtted soodustavad töötajate tegevust õppejõududena. Lisaks suurendatakse paindlikkust õppekavade kaasajastamisel ning luuakse suuremad võimalused täiend- ja ümberõppeks, kus arvestatakse ka varasemat õpi- ja töökogemust.

Kokku lepitud põhimõtetel liitumisotsus tähendaks, et samas linnakus asuvad TTÜ ja IT Kolledž ei peaks enam konkureerima õppuritele, õppejõududele ja maksumaksja rahalise ressursile. Samal ajal paraneks rakendusliku IT-hariduse pakkumine Eestis ning suureneks nii TTÜ kui ka IT Kolledži tudengitele kättesaadavate õppeainete spekter.

Memorandumis kokku lepitud eesmärkide põhjal valmistatakse ette ühinemisleping.

Taust

  • TTÜ ja IT Kolledž asuvad samas linnakus, konkureerivad samade tudengite, õppejõudude ja maksumaksja rahastuse pärast.
  • TTÜ IT teaduskonnas õpib ca 2500 tudengit, igal aastal võetakse vastu ca 500 uut bakalaureuseõppe tudengit ja ca 300 uut magistriõppe tudengit (sh 100 väljastpoolt Eestit). TTÜ IT teaduskonna lõpetab igal aastal ca 350 tudengit.
  • IT Kolledžis õpib ca 900 tudengit, igal aastal võetakse vastu ca 200 uut rakenduskõrghariduse tudengit. IT Kolledži lõpetab igal aastal ca 70-90 tudengit.
  • Eesti IT-hariduse peamised probleemkohad on väga suur väljalangevus, lõpetajate vähesus, kvaliteetsete õppejõudude nappus, demograafilisest situatsioonist tulenev tudengite arvu vähenemine, ressursside piiratus ning aktiivne tööjõuturg. Probleemide lahendamiseks on vaja vähendada dubleerimist, suurendada kvaliteetsete õppejõudude ja tudengite arvu ning kasutada parimaid kogemusi õppetöö arendamiseks ja õpingute katkestamiste vähendamiseks. Samuti tuleb oluliselt suurendada täiend‐ ja ümberõppe osakaalu.
  • OSKA ehk oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi aprillis valminud IKT raporti järgi kasvab aastaks 2020 IT-spetsialistide vajadus pooltest korda ning igal aastal vajatakse kõrghariduse tasemel ca 1200 lõpetajat, aga samal ajal lõpetab Eestis vaid umbes 600 õppurit. Tõsiseim probleem on õppurite suur väljalangevus.
  • Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) tellitud ja Gunnar Okki koostatud raport soovitab koondada ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide võrku, et vähendada kulusid taristule ning dubleerivatele tegevustele ja panustada oma tugevuste arendamisesse.
Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

01.10.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus läbib põhjaliku uuenduskuuri

Haridus- ja Teadusministeerium on koos partneritega alustanud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) uuendamist. Seadus vajab korrastamist ja kaasajastamist, kuna see võeti vastu juba üle 20 aasta tagasi ja seda on muudetud rohkem kui 20 korda.

30.09.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Pressikutse: tutvustatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kaasajastamise kava

Homme, 1. oktoobril koguneb Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimandi juhtimisel teadlastest ja ekspertidest koosnev meeskond, et käivitada teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) uuendamine.