Sa oled siin

Mailis Reps: tähelepanu all on alusharidus, digiõpikud ja õpetajaameti väärtustamine

28. august 2018 - 11:32

Kooliaasta alguse pressikonverentsil rääkis minister Mailis Reps, et algaval õppeaastal on tähelepanu all alushariduse kättesaadavus ja kvaliteet, uued tasuta digiõpikud võimaldavad õpet põnevamaks muuta ja teevad laste koolikotid kergemaks ning õpetajaameti väärtustamiseks antakse esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad.  

Kooliaasta 2018/2019 tähtsamad tegevused (täismahus)
Kooliaasta 2018/2019 tähtsamate tegevuse lühem ülevaade
Kooliaasta 2018/2019 arvudes
Pressikonverentsi slaidid

Minister Mailis Reps märkis, et ministeerium otsib lahendusi, kuidas koostöös omavalitsustega tagada kõigile lastele osaliselt või täielikult tasuta lasteaiakoht. „Kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus peab olema haridussüsteemi lahutamatu osa ja rohkem tähelepanu tuleb pöörata ka tugiteenustele. Lisaks käivitame programmi, et tuua eestikeelsed õpetajad venekeelsetesse lasteaiarühmadesse.“

Uuel õppeaastal jätkub koolide digitaristu kaasajastamine, õppetöös kasutatavate materjalide ja vahendite uuendamine. „Uued tasuta digiõpikud ja muud digitaalsed õppematerjalid võimaldavad õpet põnevamaks muuta ja teevad laste koolikotid kergemaks,“ ütles minister. Riik toetab koolide digitaristu uuendamist ja IT-õpetuse kaasajastamist, paljud üldhariduskoolid saavad endale uued laborid ning mitmed kutsekoolid praktilise õppe võimalusi laiendavad simulaatorid.

Uuel õppeaastal on plaanis alustada muudatusi eksamikorralduses, et kaotada põhikooli lõpueksamid ja tasemetööd. „Eksamiteks õppimisest palju tähtsam on see, et noortel oleks lisaks teadmistele ja oskustele ka analüüsivõime,“ sõnas Reps. „Gümnaasiumi lõpetajatele tahame anda võimaluse valida lõpueksameid senisest suurema hulga ainete vahel. Lisaks on kavas luua võimalus sooritada gümnaasiumi lõpus tasuta rahvusvaheline inglise keele eksam C1 tasemel.“

Jätkub õpetajate palgatõus ning õpetajaameti väärtustamine erinevate tegevustega, fookuses on ka lasteaiaõpetajate töötasu õpetajate omaga võrdseks tõstmine. „Oktoobris anname esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad, tunnustades seeläbi haridustöötajaid kõige kõrgemal tasandil,“ lisas minister Reps.

Tänavu sügisel alustavad tööd kolm uut riigigümnaasiumi Paides, Viimsis ja Raplas – kokku 1152 õppekohaga.

Ministeeriumi fookuses on järgmisel aastal teemad, mille võtab kokku kooliaasta tähtsamate tegevuste ülevaade:

  • Algab uue alushariduse seaduse väljatöötamine

Otsime lahendusi, kuidas tagada koostöös omavalitsustega kõigile lastele osaliselt või täielikult tasuta lasteaiakoht.
Kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus peab olema haridussüsteemi lahutamatu osa.
Ühtlustame lasteaedade ja lastehoidude nõudeid.
Rohkem tähelepanu tugiteenustele ja erilist hoolt vajavatele lastele.
Seome lasteaia õppekava enam  kooli omaga.

  • Eestikeelsed õpetajad venekeelsetesse lasteaiarühmadesse

Programmis alustab 60 suurepärase eesti keele oskusega lasteaiaõpetajat.
Lasteaia lõpetamisel oskab laps eesti keeles suhelda.

  • Üldhariduskoolid, õpilased, õpetajad

Üldhariduskoole on algaval õppeaastal 533.
Õpilaste koguarv (~150 tuhat) lähiaastatel kasvab, kuid 1. klassi laste arv hakkab vähenema.
14 905 õpetajat 12 372 ametikohal, st märkimisväärne hulk osakoormusega.

  • Digiõpikuid kasutatakse koolides üha rohkem

Uued tasuta digiõpikud ja muud digitaalsed õppematerjalid võimaldavad õpet põnevamaks muuta ja teevad laste koolikotid kergemaks.
Üle 150 üldhariduskooli saavad uue labori, mitmed kutsekoolid õppe võimalusi laiendava simulaatori.
Riik toetab koole arvutite jt digiseadmete soetamisel.
Üldhariduskoolide internetiühendus muutub paremaks ja kiiremaks.

  • Alustab kolm uut riigigümnaasiumi

Rapla Gümnaasiumis 360 õppekohta, esmakordselt õppimisvõimalused ka täiskasvanud õppijale.
Viimsi Gümnaasiumis 540 õppekohta, esimene riigigümnaasium Harjumaal.
Paide Gümnaasiumis 252 õppekohta.
Riik toetab omavalitsusi koolivõrgu korrastamisel, peagi lisandub 45,5 mln eurot juba jagatud 55,3 mln eurole.
Koolivõrgu korrastamisel koostöös omavalitsustega eraldi tähelepanu all ka see, et lapsed saaksid võimalikult kaua käia kodulähedases koolis.
Rahvusvahelise hariduse võimalused laienevad, Tallinna Euroopa Kool saab uue 400 kohaga õppehoone.
Jätkuvad ettevalmistused Kaunite Kunstide Kooli loomiseks.

  • Loobume põhikooli lõpueksamitest

Asume kavandama muutusi eksamikorralduses, eksamiteks õppimisest olulisem on teadmiste, oskuste ja analüüsivõime kujundamine.
Eesmärk – mitmekesisem tagasiside õppetöö korraldamiseks ja koolide tulemuslikkuse jälgimiseks, eksamitega seotud koormuse vähendamine.

  • Eksamimuudatused kavas ka gümnaasiumi lõpus

Kavandame muudatusi, millega on gümnaasiumi lõpetajal võimalik valida lõpueksameid senisest suurema hulga ainete vahel.
See toetab õpilaste  sujuvamat liikumist edasisel haridusteel ja annab ka riigile laiemat tagasisidet õpitulemuste kohta.
Plaanis on luua võimalus sooritada gümnaasiumi lõpus tasuta rahvusvaheline inglise keele eksam C1 tasemel.

  • Hariduslike erivajadustega laste õppe võimalused paranevad

Jõustunud seadusemuudatused annavad koolidele ja koolipidajatele rohkem võimalusi individuaalsetest vajadustest lähtuva õppe korraldamiseks, sh tugisüsteemide rakendamiseks.
Riik toetab koolipidajaid, et  hariduslike erivajadustega õpilasi paremini toetada ja õpetada, samuti aitame kaasajastada koolide õpikeskkonda.

  • Riik väärtustab õpetajaametit palgatõusu ja hariduspreemiatega

Palgatõus jätkub, tõstame 2019. aastal õpetajate miinimumpalga vähemalt 1250 eurole, õpetajate keskmine palk kerkib 1500 euroni.
Tõstame lasteaiaõpetajate töötasu võrdseks üldhariduskooli õpetajate tasu alammääraga.
Oktoobris anname esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad: 9 aastapreemiat ja 1 elutööpreemia.
Õpetajate järelkasvu tagamiseks asume välja töötama täiendavaid lahendusi.

  • Kutseõppes paindlikumad õppevõimalused ja parem kooskõla piirkonna vajadustega

Koolidele rohkem vabadust ja vastutust erialaspetsialistide koolitamisel, mh silmas pidades kohalike tööandjate ootusi.
Riikliku koolitustellimuse asemel rahastame koole tegevustoetusega, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastuseks
Kavandame hariduskeskuste koostöömudelit, mille tegevus ületaks haridustasemete ja õppeasutuste piire.
Kutseõppes stabiilselt ~24 tuhat õpilast, kasvanud on õpilaste keskmine vanus.

  • Kauaoodatud kõrgharidusseadustiku eelnõu ja õppehooned

Toome selgemalt välja riigi ja kõrgkoolide peamised ülesanded ning üliõpilaste õigused ja kohustused.
Ülikoolidega sõlmime kolmeks aastaks uued halduslepingud, täpsustame õpetamise vastutusvaldkondi.
Uus aasta toob ülikoolidele uued seadused.
Tähelepanu alla infotehnoloogiaalane kõrgharidus ja teadus.
Mitu ülikooli saavad uued õppehooned: EKA, EMTA, TÜ jt.
Üliõpilaste koguarv väheneb, suureneb välistudengite arv ja osakaal.

  • Täiskasvanud õpivad üha enam

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes suureneb: 17,2% 25-65a inimestest (2017).
Sügisel vähemalt 10 500 täiskasvanule tasuta erialase enesetäiendamise võimalus – kokku 800 kursust.
Valmimas on OSKA uuringud 3 valdkonnas: haridus ja teadus, kaubandus, rentimine ja majutus ning toitlustus ja turism.
Valminud 13 uuringut 24-st.

  • 2019 tähistame riigikeele 100. aastapäeva

HTM kuulutab 2019. aasta eesti keele aastaks, et tähistada juubelit ja juhtida tähelepanu vajadusele eesti keelt oskuslikult kasutada ja arendada.
Riik toetab jätkuvalt eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet.
Lasteaedades eesti keele õpe tähelepanu alla.
Septembris avatakse eesti keele B1-taseme tasuta e-õppe kursuse Keeletee uued peatükid.

Veel uudiseid samal teemal

19.09.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Ootame osa võtma haridusportaali nimekonkursist!

​Ootame Sind appi uuele haridusportaalile nime leidmisel! Sobilik nimi võiks olla seostatav hariduse ja õppimisega, piisavalt lühike ja eriti hea, kui ka rahvusvaheliselt mõistetav. Saada oma hea mõte meile e-postiga htm.haridusportaal@hm.ee. Nimepakkumisi ootame kuni 28. septembrini. Kõigi osalejate vahel loosime välja meie meeneid.

18.09.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

„Edu ja Tegu“ konkursile laekus 53 tööd ettevõtlikelt õpilastelt üle Eesti

„Edu ja Tegu“ ettevõtlikkuskonkursile esitasid tähtajaks oma võistlustöö Eesti 40 kooli ja suvise ettevõtluslaagri liikmed, kokku laekus 53 tööd.