Sa oled siin

Loomevõistluse „Ood eesti keelele“ esikohad läksid Keila, Väike-Maarja ja Hiiumaa noortele

10. mai 2019 - 11:38
Loomevõistluse esikolmik.

Noorte loomevõistlusel „Ood eesti keelele“ pälvis esikoha Tähte Paalaroos Keila Koolist, teise koha sai Keneli Pohlak Väike-Maarja Gümnaasiumist ning kolmanda koha saavutasid Hiiumaa Gümnaasiumi õpilased Pärni Kuuse, Karlo Grahv, Rainer Piil ja Hendrik Oja. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis toimunud lõppvoorus anti välja ka arvukalt eripreemiaid.

Žürii andis välja mitmeid eripreemiaid, näiteks räppimise eest. Mõminaräpi preemia sai „Eesti keel on mu meelel“, mille esitasid Nõo Reaalgümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilased Aleksandr Gaitšenja, Jan Markus Rokka, Tauno Kingsepp. Lustaka ja stiilse räpi preemia võitsid Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilased Sander Kuzubov, Anhelina Herasymenko, Rimma-Riina Jevdokimova, Alina Mhajan, Denis Poluljahhov, Jevgenia Rak, Aleksander Simtšenko, Viktoria Sokolova. Kõige südamlikumaks räpiks tunnistas žürii Laura Koitsaare esitatud Põlva Gümnaasiumi õpilaste loo „Ood eesti keelele“.

Eriliste mõtetega video eest pälvisid eripreemia Hiiumaa Gümnaasiumi õpilased Annabel Pielberg, Kelly Nurk, Teele Kanarbik, Triin Lüll, Janis Salumaa, Johannes Markus Altmäe, Triin-Marleen SuveParima kõne oma õpetajale esitas Maarja-Liis Mölder Tallinna Ülikoolist. Parima videokõne kodumaale tegi Liisa Nurme Tartu Kunstikoolist. Parima naabri eripreemia pälvisid Läti Ülikooli tudengid Annija Rošāne, Ance Egija Stafecka, Elvīra Kalniņa, Māra Karlsone video „Kadunud eesti keel“ eest. Eripreemia pälvis ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste Käty Olupi ja Anete Milleri lauamäng „Tunne maakeelt“.

Fotod 

Loomevõistluse kuulutasid välja Põltsamaa Ühisgümnaasium ning Haridus- ja Teadusministeerium eesti keele aasta puhul tänavu jaanuaris. Võistlusele olid oodatud 15-26-aastaste noorte erinevates žanrites tööd üldpealkirjaga „Ood eesti keelele“. Esitada tuli kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst ning lisada kirjalikult vormistatud tekst töö pealkirja ja selgitusega, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse.

Võistluse peakorraldajad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis ütlesid, et noored on leidnud huvitavaid võimalusi eesti keele olulisuse rõhutamiseks. „Nad on keele auks luuletanud, mõtisklenud, räppinud, kõnet pidanud, loonud animatsioone, laule ja kunstiteoseid. Paljud konkursitööd on justkui terviklikud lühifilmid, mis väljendavad loojate lugupidavat suhtumist eesti keelde,“ kiitsid korraldajad.

Võistlusele esitati kokku 77 tööd 29 õppeasutusest. Lõppvoorus esitlesid oma loomingut žürii poolt valitud 42 töö autorid. Parimatest võistlustöödest valmis ka e-kogumik.

Lisainfo:

Sirje Ääremaa, tel 55608043
Marika Nugis, tel 58174625

Veel uudiseid samal teemal

09.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

COVID-19 kriisis kannatanud inimesed saavad võimaluse arendada oskusi tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel

Alates tänasest on töötutel ning COVID-19 puhanguga seotud piirangute või tervisekriisi tõttu kannatada saanud sektorite töötajatel ja ettevõtjatel võimalik osaleda tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel, mida pakub digiõppe platvorm Coursera. Eestist saab võimaluse aasta lõpuni tasuta õppida kuni 50 000 inimest. Kõik huvilised saavad end kursustele registreerida haridusportaali kaudu.

09.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Põhikoolilõpetajad saavad võimaluse sooritada eesti keele kui teise keele B2 taseme eksamit

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks määruse muudatuse, millega luuakse põhikooli lõpetajatele võimalus sooritada eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Samuti hakatakse tulevikus kandma Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeid ujumise algõpetuse kohta ning enne 2004. aastat nii Eestis kui ka välismaal väljastatud lõpudokumente.