Sa oled siin

Lisaeelarvega toetatakse sõjapõgenike haridustee jätkamist Eestis ja laiendatakse eesti keele õppe võimalusi

26. aprill 2022 - 14:41

Haridus- ja Teadusministeeriumile eraldatakse lisaeelarvega kokku 77,2 miljonit eurot. Enamus lisarahast – 76,7 miljonit eurot – on mõeldud sõjapõgenike haridusega seotud kuludeks.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on lisaeelarve toel Ukraina sõjapõgenikele hariduse jätkamise võimaldamine võtmetähtsusega. „Me oleme riigina lubanud pakkuda Ukrainast pärit lastele ja noortele võimalust omandada haridust kõikides haridusastmetes - alates alusharidusest kuni kõrghariduseni. Lisarahaga toetab riik hariduse omandamist, eeldades seejuures ka rohkem eesti keele õpet ja koostööd huvihariduse ja noorsootööga," sõnab minister Kersna ja toob välja, et Eestisse on jäänud 11 887 kuni 19aastast Ukraina sõjapõgenikku, kellest EHISes on alus-, üld- ja kutseharidusasutustesse registreeritud 3729.        

Alushariduses täiendavate kohtade loomiseks eraldatakse 16,3 miljonit eurot. Ühe lapse koha kogumaksumus kuus on 465 eurot ning rahastamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud Ukraina sõjapõgenikest laste andmed. Lapsepõhine pearaha sisaldab muuhulgas õpetajate ja teiste töötajate tööjõukulusid ja vajalikke õppevahendeid.

Üldhariduse täiendavate koolikohtade jaoks eraldatakse kokku 44,9 miljonit eurot. Ühe õpilaskoha maksumus kuus on 506 eurot ning rahastatakse EHISesse kantud Ukraina sõjapõgenikest õpilaste arvu põhjal. Õpilaskoha maksumus sisaldab õpetajate, direktori ja teiste töötajate tööjõukulusid, õppevahendeid, õppehoone ülalpidamiskulusid, kohanemistasu ja keeleõppe kulusid.

Eesti keele õppega seotud tegevusteks, mis hõlmab nii keelekümbluse täiendavaid tegevusi kui erinevaid keeleõppe laagreid, eraldatakse kokku 6,5 miljonit eurot. Kavas on toetada koole ja lasteaedu eestikeelse õppe läbiviimisel. Eesti keele õppele pakuvad tuge ka suveks kavandatud noortelaagrid, mis on mõeldud nii Eesti kui Ukraina noortele. Ühised laagrid aitavad soodustada omavahelisi sõprussuhteid ja arendavad eestikeelset suhtlusjulgust.

Kutsehariduse täiendavate koolikohtade jaoks eraldatakse 6,2 miljonit eurot. Ühe koolikoha keskmine arvestuslik maksumus on kuus 353 eurot, mis sisaldab õpetajate jt koolitöötajate tööjõu- ning koolituskulusid, õppevahendeid, õppehoonete halduskulusid, koolilõuna toetust, õppetoetusi ja muude õpet toetavate tegevuste rahastamist. Tegelik rahade eraldamine koolidele arvestab õppekavade maksumust, millele põgenikud õppima asuvad ja muid vajalikke kulusid.

Kõrghariduses tekkivate vajaduste rahastamiseks eraldatakse 2,5 miljonit eurot, mille tegevuse kulu on arvestuslikult 5000 eurot aastas ühe üliõpilase kohta. Summa sisaldab tasulise õppe maksumuse hüvitamist ülikoolidele, täiendavate õppekohtade loomist tasuta õppes, riigikeele süvaõppe pakkumist ja vajadusel stipendiumide maksmist.

Täiskasvanute eesti keele õpetajate täiendavaks koolitamiseks eraldatakse 0,14 miljonit eurot. Kavandatud on 200 eesti keele õpetaja koolitamine Tartu Ülikoolis ja eesti keele õpetaja mikrokraadi andmine.

Keelekliki e-õppe kursuse arendamiseks suunatakse 0,25 miljonit eurot. Arendus näeb ette ukraina keele baasil grammatikate kirjeldamist nii, et need selgitaksid ukraina keele rääkijale eesti keele omapärasid ja aitaksid luua seoseid ning näha erisusi. Luuakse ka uus eestikeelne stsenaarium koos tekstide ja visuaalse lahendusega.

Lisaks sõjapõgenike toetamisele on kavandatud julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisse suunata 0,5 miljonit eurot küberturvalisuse tõstmise tegevusteks.

Valitsus kiitis lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu heaks tänasel e-istungil ning saadab need Riigikogule.

Veel uudiseid samal teemal

01.07.2022|Haridus- ja Teadusministeerium

Ukraina sõjapõgenikele mõeldud Vabaduse Kooli on sisseastumisavalduse esitanud ligi 400 Ukraina noort

Esimese kuu aja jooksul on Vabaduse Kooli õppima asumiseks esitanud avalduse pea 400 Ukraina noort. Juulikuus jätkub avalduste vastuvõtt ning vestlused gümnaasiumiastmesse suunduvate noortega.

30.06.2022|Haridus- ja Teadusministeerium

Pelgulinna riigigümnaasium sai nurgakivi

Täna, 30. juunil sai nurgakivi Tallinnasse Kolde puiesteele loodav Pelgulinna riigigümnaasium, kus hakkab õppima üle tuhande gümnasisti.