Sa oled siin

Ligi kakssada õpilast asuvad jalgsiretkele Riiast Tartusse

8. juuni 2019 - 9:11
Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus Toomemäel.

Ligi kakssada õpilast alustavad pühapäeval nädalast jalgsiretke Riiast Tartusse läbi paikade, kus paarsada aastat tagasi rändas Kristjan Jaak Peterson. Täna toimub keeleretke avakonverents Eesti suursaatkonnas Riias. Retk kuulub eesti keele aasta tähistamise sündmuste ritta.

Jalgsiretk algab 9. juunil kell 10 Riias Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi juures (Meness iela 1) ja lõpeb 15. juunil kell 15.30 Tartus Toomemäel Petersoni mälestussamba juures.

Retke põhimeeskonnaks on Annelinna gümnaasiumi, Hugo Treffneri gümnaasiumi, Jaan Poska gümnaasiumi, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi, Miina Härma gümnaasiumi, Tamme gümnaasiumi, Rõngu  gümnaasiumi ning Riia eesti kooli  õpilaste ja õpetajate ning Eesti Üliõpilaste Seltsi esindused. Nende vahel on jagatud kogu teekond Riiast Tartusse. 

Keeleretke korraldab Emakeele Selts, mille abiesimehe Jüri Valge sõnul on retke eesmärk propageerida eesti keelt ning anda selle kohta teadmisi nii osalevatele õpilastele kui ka laiemale üldsusele. 

Keeleretke vahekonverentsidele ning rännaku algusesse ja lõppu on oodatud on kõik huvilised.

Avakonverentsi ja vahekonverentside ajad, kohad, esinejad ja ettekanded on järgmised:

  • 8.06 Eesti Vabariigi suursaatkond (Riia, Skolas 13), kell 16.

Suursaadik Arti Hilpuse tervitus.
Jüri Valge, Eesti keele aasta 2019.
Kristi Metste, Kristjan Jaak Petersoni roll eesti keele arendamisel.
Risto Järv, Eesti mütoloogia keel/teel.
Guntars Godinš, Kuidas tõlkida eesti luulet läti keelde.
Triin Jürgenstein, Eesti keele õpetamisest Riias

  • 10.06 Võnnu Jaani kirik, kell 17.30.

Ilmar Tomusk, Poliitiline sõltumatus – riigikeeleks olemise eeldus.
Ago Pajur, Võnnu lahing (1919) Eesti ja Läti ajaloos.
Tiit Rosenberg, Johann Köler ja Läti.
Tuuli Tuisk, Liivi keelest ja liivlastest.

  • 11.06 Rubene kirik, kell 15.00.

Külli Habicht, Eesti vanast kirjakeelest.
Heiki Valk, Henriku kroonikast ja selle tõlkimisest eesti keelde.
Taavi Pae, Liivimaa—Lätimaa—Eestimaa: kujunemine ja piirid.
Mariko Faster, Ümera nimest.

  • 12.06 Valga muuseum (Vabaduse 8), kell 16.00.

Tiit Rosenberg, Cimze seminar eesti kultuuriloos.
Aive Aru-Raidsalu, Valga põhikool – Hans Eineri traditsiooni jätkaja.
Janika Kronberg, August Gailit, eesti ja läti kirjanik ja kultuuritegelane.
Jüri Viikberg, Murdeuurija Hella Keem.
Lembit Vaba, Eesti ja läti keele suhetest.

  • 13.06 Rõngu rahvamaja (Valga mnt 12), kell 16.00.

Mari-Liis Vanaisak, Rahvamaja roll Rõngu kultuurielus.
Külli Prillop, Rossihniuse eestikeelsetest kirikukäsiraamatutest.
Mart Velsker, Ivar Ivask – mees Eesti ja Läti vahel.
Jüri Valge, Eesti riigikeel 100 ja eesti keele aasta 2019.
Kadri Koreinik, Eesti murdekeeled.

Keeleretke toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn, Eesti Vabariigi Riia suursaatkond, Läti Eesti Selts, Riia eesti kool, Läti ülikooli soome-ugri programm, Valga vallavalitsus, Elva vallavalitsus, Nõo reaalgümnaasium, Tartu ülikool.

Lähem info: Jüri Valge, juri.valge@ut.ee, 510 3977

Veel uudiseid samal teemal

15.06.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti sai kutse asuda arendama Aasia ja Euroopa haridusinnovatsiooni

Eile Singapuris lõppenud Aasia-Euroopa koostööfoorumil (ASEF) tehti Eestile ettepanek osaleda koos Suurbritannia ja Jaapaniga kokku ühises hariduse infotehnoloogiliste, sealhulgas tehisintellekti arendamist puudutavas ühisettevõtmises.

14.06.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Enamik õppureid ja õpetajaid on kutseharidusega rahul

Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud analüüsi põhjal on 80 protsenti kutseõppuritest rahul teadmiste ja oskustega, mida kutsekoolid pakuvad. Kõrgeima hinde rahulolule on andnud käsitöö ja lastehoiu õppekavarühmade õppurid, madalaima aga IT erialade õppurid. Õpetajatest on suurim rahulolu sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna õpetajate seas.