Sa oled siin

Läänemaa haridusuuendus sai hoogu Huvitava Kooli mõttekojas

9. mai 2015 - 7:20
Huvitava Kooli Läänemaa mõttekoda

Haridusinnovatsioon levib Läänemaa koolides jõudsalt, edasiseks arenguhüppeks tuleb muutustega kaasa saada kriitiline mass õpetajaid ja koolijuhte ning kogukond peab koole uuenduste elluviimisel toetama. Nii leiti eile Haapsallu kogunenud Huvitava Kooli mõttekojas, kus osales ligi 70 Läänemaa õpetajate, õpilaste, koolijuhtide, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, ettevõtete ja kultuuriasutuste esindajat.

Läänemaa hariduses on palju positiivset

Läänemaa hariduse tugevusena toodi välja hooliv ja avatud kogukond ning terviklik ja valikuterohke haridussüsteem, kus õpivõimalused on tagatud väga erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas erivajadustega inimestele. Tõsteti positiivselt esile särasilmseid eestvedajaid, koolide koostööd Matsalu looduskeskuse, Kaitseliidu, Töötukassa ja Rajaleidja keskustega, valikuterohket huviharidust, noorte innovatsioonikeskuse Innokas tegevust ja tublisid õpilasaktiive.

Mitmed koolid on rakendanud õppekorralduses uuenduslikke lahendusi, näiteks Läänemaa Ühisgümnaasiumis on ühe ainetunni pikkuseks 75 minutit ja Vormsi kooli esimeses klassis tunniplaani ei olegi. Koolikeskkond on turvaline, sest omanäolistes väikekoolides lähenetakse igale õpilasele individuaalselt, koolides ja lasteaedades rakendatakse kiusamisvastaseid programme ja MTÜ Hoovõtukeskus on loonud tugiperede süsteemi koolist väljalangemise ohus olevatele lastele, toodi välja mõttekojas.

Läänemaa Arenduskeskuse eestvedamisel on haridusinnovaatilised tegevused maakonnas koordineeritud ja tehakse süsteemset koostööd, et haridus vastaks tänapäeva ühiskonna ootustele ning kogukonna rahulolu koolidega oleks suurem. Arenduskeskuse juhataja Andres Huul sõnas mõttekojas, et tänaseks ollakse 13 kooli koostöös Läänemaa haridusinnovatsiooni kava kokkuleppimisega lõpusirgel. „Tänane mõttekoda kinnitas minu jaoks, et haridusinnovatsiooni mõtte kogukondadesse viimisel peab võtmeroll olema õpilastel. Võtame kooli juhtkondadega ühendust ja lepime kokku, mis edasi hakkab juhtuma,“ lisas Andres Huul.

Põhiprobleemiks on õpilaste ja õpetajate madal motivatsioon

Piirkonna hariduse probleemidena tõusetusid mõttekojas professionaalsete ja uuendusmeelsete, samuti noorte ja meesõpetajate vähesus ning asjaolu, et paljud õpetajad on väheneva õpilaste arvu tingimustes sunnitud töötama osalise koormusega. Tõdeti ka, et liiga projektipõhine koolielu ei pruugi tagada heade algatuste jätkusuutlikkust, kõiki piirkondlikke võimalusi – näiteks tugistruktuure ja häid võimalusi merehariduseks – ei ole ära kasutatud, transpordikorraldus takistab kohati laste huviringides osalemist ning reaal- ja tehnikaalaseid huviringe on liiga vähe.

Palju arutleti mõttekojas õpilaste ja õpetajate motiveerituse üle. Leiti, et sageli ei ole õppimine piisavalt mõtestatud ning õpilane ei saa aru, miks ta õpib. Toodi välja, et koolide füüsiline, sotsiaalne ja vaimne keskkond ei vasta tänapäevastele vajadustele ning õppiva organisatsiooni põhimõtetele. Väsinud ja ületöötanud õpetajad jäävad sageli oma probleemidega üksi, sest muredega väljatulemisel seatakse nende kompetentsus kahtluse alla, arvati mõttekojas. Tõdeti, et koostööd erinevate õppeainete õpetamisel on vähe ning koolisüsteem vajab suuremat paindlikkust, et võimaldada õpilastele rohkem valikuid.

Samuti räägiti koolide meediakuvandist. Toodi välja, et ajakirjanduses keskendutakse probleemidele, kuid hariduse edulood ei ole leidnud piisavat kajastust. Nenditi, et oma osa selles on ka koolidel endil, kes ei suhtle piisavalt avatult ega oska või ei soovi oma positiivseid kogemusi meedias kajastada.

Lahendustesse saavad panustada kõik

Mõttekojas esile tõstetud probleemidele pakuti ka lahendusi. Näiteks tuleks koolidel teadlikult tegeleda mainekujundusega ja teha meediaplaan, mille rakendamises osalevad nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Läänemaa loodus-, inim- ja kultuuriliste ressursside parimaks rakendamiseks tuleb õppetöö planeerimisse kaasata õpilasi ja lapsevanemaid ning muuta koostöös koolide õppekavad piirkondlikest eripäradest lähtuvaks ja omanäoliseks.

Leiti, et lapsevanemad võiksid rohkem huvi tunda, mis koolis toimub ning pakkuda oma abi kooliuuenduste ellu jõudmiseks. Näiteks saavad vanemad praktilise töökogemuse kaudu külalisõpetajana või õpilasi töökohal vastu võttes suurendada koolis õpitava seotust päris-eluga, minna saatjana kaasa õppekäikudele, tunnustada häid ja uuendusmeelseid õpetajaid ning juhendada huviringe. Mõttekojas osalenud õpilased rõhutasid, et oluline roll on ka neil – õpilased peavad aktiivselt tegema ettepanekuid õppetöö huvitavamaks muutmiseks ja juba olemasolevaid võimalusi maksimaalselt ära kasutama, samuti hoidma õpetajatega lähedast suhet, neid positiivselt toetama ja tunnustama.

Lahenduste ellu jõudmisel nähti lisaks õpetajatele, koolijuhtidele, õpilastele ja lapsevanematele rolli ka kohalikel omavalitsustel, hoolekogudel, ettevõtjail, vabaühendustel ja koolide vilistlastel ning teistel hariduse sõpradel. Leiti, et sarnased mõttekojad tuleks läbi viia ka valdade ja koolide tasandil, et veel konkreetsemates tegevustes ja koostöölahendustes kokku leppida.

Mis on Huvitav Kool

Haridus- ja Teadusministeerium on kutsunud ellu algatuse Huvitav Kool, et peegeldada ühiskonna ootusi haridusele ning teha Eesti koolid huvitavaks. Regionaalsete Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole ja kogukondi koostööle huvitava kooli nimel. Läänemaa mõttekoda oli järjekorras kaheksas ja seda aitasid korraldada Lääne Maavalitsus ning Läänemaa Arenduskeskus. Seni on toimunud maakondlikud mõttekojad Valgamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal, Saaremaal ja Hiiumaal.

Lisainfo algatuse veebilehel

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

23.02.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Mailis Reps tervitab Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel hariduse andjaid ja igas vanuses õppijaid

Minister Mailis Repsi tervitus Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel

Kallid eestimaalased, austatud hariduse andjad ja igas vanuses õppijad!

Meie Eestimaa iseseisvuse ja tema rahva isemõtlemise üks kõige olulisem vundament on Eesti kool ning haridus.

22.02.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Selgusid õpilaskonkursi „Heategu läbi minu silmade“ parimad

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas õpilaskonkursi „Heategu läbi minu silmade“ parimate tööde autoreid, kes panid kirja oma mõtisklused heategude olemusest, vajalikkusest ja tulemusest.