Sa oled siin

Kutseharidusstandardi muudatused aitavad kaasa kutseõppe katkestamise vähendamisele

14. juuli 2016 - 11:09

Vabariigi Valitsuses heakskiidu saanud kutseharidusstandardi muudatustega antakse kutsekeskharidusõppuritele õigus kutseeksami ebaõnnestunud sooritamise korral lõpetada õpingud ka lõpueksamiga. Õppurid saavad lõpueksami positiivse soorituse korral keskharidust tõendava tunnistuse ja neil on võimalik oma haridusteed jätkata.

Kehtiva korra järgi jääb õpilasel kutseeksami negatiivse tulemuse korral keskharidus omandamata, sest erialaoskusi hindava kutseeksami sooritamine on kutsekeskhariduse lõpetamise tingimus.

Hariduslike erivajadustega õppuritele muudetakse kutseeksami sooritamine vabatahtlikuks. Omandatud teadmisi ja oskusi hinnatakse kooli lõpueksamiga, mille võib soovi korral asendada kutseeksamiga. Muudatus vähendab hariduslike erivajadustega õpilaste õpingute katkestamist ja toetab kahanenud töövõimega ning puuetega inimeste kooli lõpetamist.

Ühtlasi viiakse muudatustega kutseeksamite kohustuslikuks muutumise tähtaeg kooskõlla kutsehariduse uutele õppekavadele ülemineku ajaga, mis on 1. september 2017.

Selleks, et tagada kutsehariduse õppekavade rahvusvaheline võrreldavus, viiakse õppekavade liigitus – õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad – uuele alusele. Muudatuste kohaselt on edaspidi 42 õppekavarühma senise 32 asemel.

Rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) töötas välja UNESCO, et lihtsustada erinevates riikides haridusalase statistika ja näitajate võrdlemist rahvusvaheliselt kokkulepitud määratluste alusel. Kehtivas kutseharidusstandardis on õppekavade liigitamisel lähtutud selle süsteemi varasemast versioonist.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid oodatakse kaasa rääkima oma koolirõõmudes ja -muredes

Tänasest kuni 30. märtsini toimub kõigis Eesti üldhariduskoolides rahuloluküsitlus, millesse seekord kaasatakse rekordarv õpilasi. Kõigil 4., 8. ja 11. klassi õpilastel, põhikooli lastevanematel ja õpetajatel on võimalik kaasa rääkida ja avaldada arvamust koolieluga rahulolu osas.

14.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%

Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammi Erasmus+ vahehindamise raportist selgub, et eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides kasvas aastatel 2007-2013 61%. Osalejad hindavad saadud kogemust väga kõrgelt ning 97% neist peavad programmi mõju oluliseks. Euroopa Komisjoni hinnangul on Erasmus+ üks kolmest parema tulemusega programmist Euroopa Liidus.