Sa oled siin

Kuidas saaks ja võiks kohalik omavalitsus olla noortemeelne?

25. märts 2015 - 11:48

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe avas täna linnade ja valdade päevadel arutelu, kuidas saaks ja võiks kohalik omavalitsus olla noortemeelne.

„Noored alles õpivad, kuidas ühiskond toimib ja milline on nende roll selles. Omavalitsuste ülesanne on selles noortele toeks olla ja kaasata neid aruteludesse,“ rääkis Lepajõe. „Loodetavasti omavalitsuste soov noorte häält kuulda võtta üha suureneb – noored on  tulevased maksumaksjad ja otsustajad nii linnas, maal kui kogu riigis, kus noorte osakaal rahvastikus üha väheneb. Oluline on suurendada vastastikust usaldust, vaid nii jõuame olukorrani, kus igaühe arvamus on oluline ja kuulda võetud.“

Selle tõdemuseni on jõudnud ka 62 riigikogulast, kes hääletasid tänavu 11. veebruaril põhiseaduse muutmise poolt, eesmärgiga langetada kohalike omavalitsuste valimisel valimisiga 18-lt eluaastalt 16-le. Valimisea langetamine mõjutaks ligikaudu 24 tuhandet noort ja nende õigust osaleda neile kõige lähemate ehk kohalikku elu puudutavate teemade arutamisel ja otsustamisel. „Diskussioon valimisea langetamise üle kindlasti veel jätkub, samas võib riigikogu veebruarikuist otsust näha olulise etapina noorte ühiskondliku aktiivsuse kasvu ja sellega kaasneva suurema vastutuse võtmise teel,“ lisas Lepajõe.

Noortevolikogud moodustavad tugeva võrgustiku

Praegu saavad noored kohaliku elu kujundamisel kaasa rääkida peamiselt noortevolikogude kaudu. Noorsootöö seadusega on paika pandud, et noortevolikogude eesmärgiks on „arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest“.

Eestis tegutseb hetkel 65 noortevolikogu, lisaks 15 maakondlikku noortekogu. Need kogud moodustavad Eesti Noorteühenduste Liidu koordineerimisel tugeva võrgustiku, mille mõju nii selles osalevate noortele kui ka kohalikule elule on raske üle hinnata.

Noorsootöö korraldamine kuulub kohalike omavalitsuste ülesanne hulka. Omavalitsused toetavad lisaks noortevolikogudele ka avatud noortekeskusi, noorteühinguid ja -projekte, huvikoole ja huvitegevust. Avatud noortekeskusi on üle Eesti ligikaudu 240, huvikoole ligi 600.

Seaduses määratletakse, et noored on 7-26-aastased. Selles vanusevahemikus elanikke on Eestis ligikaudu 290 tuhat.

***

Linnade ja valdade päevad toimuvad Tallinnas Viru Sokos hotellis 25.-26. märtsil.
Programm

 

Veel uudiseid samal teemal

23.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Mailis Repsi tervitus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel

Eesti iseseisvuse pandiks on meie haritud inimesed. Tugev haridus ja võimekas haritlaskond võimaldasid sada aastat tagasi kuulutada välja Eesti Vabariigi ning just tänu haridusele on meil võimalik täna suunata pilk järgmisele sajale aastale.

22.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Uuring: Eesti üliõpilaskond on üha mitmekesisem

Üle-euroopalise üliõpilaste uuringu Eurostudent andmetel on Eesti üliõpilaskond üha mitmekesisem nii vanuse kui muu tausta poolest. Viiendik tudengitest on üle 30-aastased, iga viies on lapsevanem ning kaks kolmest töötavad õpingute ajal.