Sa oled siin

Korduma kippuvad küsimused COVID-19 kohta: lapsevanemale, koolijuhile, õpetajale, õpilasele 08.03.2020

8. märts 2020 - 20:16

Kõige ajakohasema info COVID-19 kohta leiate Terviseameti kodulehelt!

 

LAPSEVANEMALE

 

  • Saabusime just riskiriigist. Mida teha?

Tõenäosus, et riskipiirkonnast naasnu võib nakkuse kaasa tuua, on suur. Värskeima ülevaate riskipiirkondadest leiab Terviseameti kodulehelt.

Kui olete tulnud perega reisilt riskipiirkonnast, palume teil ja teistel pereliikmetel jääda 14 päevaks koju ning jälgida oma tervist. Palun ärge saatke riskipiirkonnas käinud lapsi kooli, lasteaeda või teise haridusasutusse ka siis, kui kellelgi haigussümptomeid pole.

Kui teil on palavik, köha ja hingamisraskused, otsige varakult abi. Teatage tervishoiutöötajale, et olete viibinud COVID-19 leviku riskipiirkonnas. Teavitage ka sellest, kui olete olnud lähikontaktis kinnitatud COVID-19 juhuga, kellel olid hingamisteede haiguste sümptomid.

Teavitage lapse koju jäämisest ja selle põhjustest esimesel võimalusel ka haridusasutust.

Õppetöö kodus viibimise perioodil toimub kokkuleppel haridusasutusega.

Õppeasutustel palume suhtuda mõistvalt ning võimaldada õpilastel 14 päeva kodus õppida ja leppida kokku õpitu kontrollimise viisides.

  • Saabusime just koroonaviiruse riskipiirkonnast. Minu lapse klassijuhataja/õpetaja/direktor ei ole nõus lapse kodus viibimisega 14 päeva jooksul. Mida teha?

Haridusasutuse kohustus on tagada kõikide õpilaste turvalisus, sealhulgas minimeerida risk nakkushaigustega kokku puutumiseks. Kahtluse korral tasub ühendust võtta perearstiga, kes jagab edasisi nõuandeid ning vajadusel väljastab lapsele haridusasutusest puudumise tõendi. Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa tal kahtlustada koroonaviirust.

  • Saabusime just koroonaviiruse riskipiirkonnast ning meil ei ole sümptomeid. Minu lapse klassijuhataja/õpetaja/direktor keelduvad lapse vastuvõtmisest. Miks?

Haridusasutusel on õigus riske hinnata ning keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest ning suunata ta 14 päevaks ehk viiruse võimalikuks peiteperioodiks kodusele õppele. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseamet soovitavad haridusasutustel seda õigust läbimõeldult rakendada ning korraldada koostöös perega kodune õpe. 

  • Minu laps on Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane. Kas mina ja teised pereliikmed peavad samuti 14 päevaks koju jääma?

a) Juhul, kui laps on nakatunu klassikaaslane
Sellisel puhul on laps Terviseameti jälgimise all kui lähikontaktne. Kui teiega ei ole ühendust võetud, palun kontakteeruge esimesel võimalusel Terviseametiga. Kõik Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilased peavad viibima 14 päeva kodus.  Sel perioodil palume õpilasel mitte osaleda ka väljaspool kodu toimuvates spordi- ja huvitegevustes. Seni kuni lapsel haigussümptomid puuduvad, ei pea teised pereliikmed piirama oma igapäevaseid tegevusi.  Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa tal kahtlustada koroonaviirust ja ta ei ole ka nakkusohtlik. Jälgige enda ja oma lapse tervist ning lähtuge Terviseametilt ja koolilt saadavatest täpsematest juhistest.

b) Juhul, kui laps ei ole nakatunu klassikaaslane, kuid on Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane
Kõik Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilased peavad viibima 14 päeva kodus. Kui lapsel haigussümptomid puuduvad, võivad tema pereliikmed jätkata oma igapäevaseid tegevusi.
Kui pere teised lapsed käivad teistes koolides/lasteaedades,  pole põhjust nende koolis ja lasteaias käimist piirata.

  • Elan Tallinna Kristiine Gümnaasiumi lähedal või elan Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilase läheduses. Kas pean samuti 14 päevaks koju jääma?

Tallinna Kristiine Gümnaasiumi ümbruses ohtu ei ole. Samuti ei kujuta endast ohtu karantiinis viibiv COVID-19 positiivne õpilane, kui temaga kokkupuudet ei ole. Nakkusohtlikud ei ole ka COVID-19 haigega kokku puutunud lapsed, seni kuni neil puuduvad haigussümptomid.

  • Mida teha, kui elan haiguskahtlusega inimese või nakkusohu vältimiseks suletud haridusasutuse läheduses?

Käituge tavapäraselt ja järgige nakkushaiguste perioodi ettevaatusabinõusid. Värskeima info koroonaviiruse ohuhinnangu kohta leiate Terviseameti veebilehelt.

  • Kuidas tagatakse laste turvalisus ja nakkusohu elimineerimine Tallinna Kristiine Gümnaasiumis? Kas kooli desinfitseeritakse?

Kooliruumid ja -sisustus desinfitseeritakse ning 14 päeva jooksul jälgivad kool ja Terviseamet laste tervist koostöös lapsevanematega. Juhul, kui on kindel veendumus, et kellelgi koroonaviirust ei ole, alustatakse taas õppetööd. Vajaduse tekkimisel on koolijuhil õigus 14 päeva möödudes kooli suletuks jäämise perioodi pikendada.

  • Tean, et minu lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on viibinud riskipiirkonnas, kuid ta käib/s siiski koolis. Mida teha?

Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa tal kahtlustada koroonaviirust. Kui riskipiirkonnast tulnud laps tundub haige ja te olete veendunud, et talle pole veel COVID-19 analüüsi tehtud, siis sellest tuleb kindlasti teavitada koolijuhti, kes võtab tarvitusele vajalikud meetmed kõigi laste turvalisuse tagamiseks.

  • Räägitakse, et minu lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on nakatunud koroonaviirusega. Mida teha?

Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, et mitte traumeerida last ega lapsevanemaid. Kui te olete veendunud, et teie lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu, ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba kodus või haiglas arstlikul jälgimisel, siis võite pöörduda kooli juhtkonna poole täiendava informatsiooni saamiseks.

  • Mina/minu laps on kokku puutunud koroonaviiruse kahtlusega isikuga. Mida teha?

14 päeva jooksul tasub jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (köha, palavik, hingamisraskused) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220. Kui teie või teie lapse tervislik seisund on väga halb, siis kutsuge kiirabi telefonil 112.

  • Minu lapsel/lapse haridusasutuses toimub peagi suur üritus, kuhu tulevad kokku õpilased erinevatest koolidest/linnadest. Kas see tuleks praegu ära jätta?

Ürituse korraldajad peaksid hoolikalt kaaluma ürituse korraldamise vajalikkust ning pöörama üritusega seotud teavituses kohast tähelepanu nakkusohu ennetamisega seotud infole, sealhulgas rõhutama Terviseameti soovitusi.

Hetkeolukord pole selline, et oleks vaja ära jätta kõik õpilasüritused, küll aga ei tohiks üritustest osa võtta õpilased, kes on 14 päevaks jälgimisele jäetud ja kellel esinevad haigussümptomid.

Soovitame kahtluste korral konsulteerida kohaliku omavalitsuse ja Terviseametiga. Palume järgida üldiseid tervisekaitsenõudeid.

  •  Minu lapse haridusasutusel on kavas ekskursioon/õppereis välisriiki. Kas see tuleks praegu ära jätta?

Terviseamet soovitab hoiduda riskipiirkondadesse reisimisest. Värskeimat infot riskipiirkondade kohta leiab Terviseameti ja välisministeeriumi kodulehelt.

Palume kõikjal järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid nakkushaiguste ennetamiseks ning pidada silmas, et lennujaamad jt transpordisõlmed on rahvarohked kohad, kus on üldine nakkushaigustesse nakatumise risk kõrgem.

  • Peagi toimuvad koolikatsed, kuhu tuleb kokku palju õpilasi erinevatest koolidest. Kas need toimuvad? Kas nende toimumine on mõistlik?

Vastav otsus tehakse peatselt. 

KOOLIJUHILE, ÕPETAJALE

 

  • Olen õpetaja/treener ning arvan, et üks mu õpilastest on nakatunud koroonaviirusesse. Mida teha?

Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, arvestades ka võimalikku kahju lapsele. Kui te olete veendunud, et teie lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikooli õpilane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu, ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba arstlikul jälgimisel, võite võtta ühendust lapsevanemaga ja soovitada tal pöörduda arsti poole.

Koroonaviiruse sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha ja hingamisraskused. COVID-19 viirusesse nakatumiseks peab haige olema tulnud haiguse riskipiirkonnast või tal peab olema olnud lähikontakt* COVID-19 haigega.

Kahtluse korral tuleb teavitada lapsevanemat, kes kontakteerub arstiga. Kui selgub, et tegemist on kinnitatud COVID-19 juhuga, teavitab Terviseamet haridusasutuse juhtkonda.

  • Olen  haridusasutuse juht. Kuidas käituda koroonaviirusekahtluse korral? Kellega võtta ühendust, kuidas jagada infot?

Koroonaviiruse kahtlusega õpilastest pole vaja eraldi teavitada, et vältida asjatut ärevust. Esmalt tuleb küsida kinnitust lapsevanemalt, kas tõesti laps on tulnud riskipiirkonnast või tal on olnud otsekontakt laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatanuga ja kas lapsele on tehtud koroonaviiruse test.

Kui koroonaviiruse kahtlusega õpilane osutub kinnitatud COVID-19 juhuks, teavitab Terviseamet kooli juhtkonda ja küsib õpilase lähikontaktsete nimekirja. Terviseamet teavitab kõiki lähikontaktseid ja jagab neile käitumissoovitused.

Juhul, kui laps on tulnud riskipiirkonnast või tal on olnud otsekontakt COVID-19 kinnitatud juhuga ja õpilasel ilmnevad koolis koroonaviirusele iseloomulikud sümptomid, tuleb lapsel pöörduda kooliõe poole. Õde annab lapsele kirurgilise maski, võtab ühendust lapse vanematega ja palub talle esimesel võimalusel järele tulla ning võtta ühendust perearstiga.

Juhul, kui kahtlus ei leidnud laboratoorset kinnitust, teavitab lapsevanem sellest haridusasutust ning jälgib last kodus kuni täieliku paranemiseni.

Juhul, kui koroonaviiruse juhtum leidis kinnituse, võtab Terviseamet ühendust haridusasutusega ning selgitab koos selle juhtkonna ja kooliõega välja kontaktsed. Kooli sulgemise vajaduse üle otsustab koolijuht lähtudes konkreetsest olukorrast ja vajadusel konsulteerides Terviseametiga. Soovitame nakkuse kinnituse puhul kooli sulgeda juhul, kui pole võimalik määratleda kõiki kontaktseid.

Haridusasutus peab informeerima tuvastatud haigusjuhtumist kooliperet.

Koolijuhil tuleb korraldada kohe ka pindade märgkoristus. Täpsemad juhised selleks leiab Terviseameti veebist.  

Nakatunuga lähikontaktis viibinud õpilastel ja õpetajatel tuleb jääda koju 14 päevaks, mille jooksul korraldatakse vajadusel koduõpe. Sel ajal tuleks vältida ka osalemist huvi- ja sporditegevustes ja viibimist avalikes kohtades. Oluline on aga meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa tal kahtlustada koroonaviirust ja ta ei ole ka nakkusohtlik.

Haridusasutuste juhid peavad üle vaatama oma hädaolukordade plaanid, neid vajadusel täiendama ning mõtlema detailselt läbi sulgemisprotsessi korralduse.

Viirushaiguste leviku piiramiseks soovitab Terviseamet haridusasutusel:

  • Tagada kvaliteetne ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine.
  • Korraldada igapäevaselt märgkoristus, koristamisel pesta pingid/lauad, ukselingid, söögilauad jmt nõuetekohaste pesemis-/ desinfitseerimisvahenditega;
  • Mööblit, riiuleid, radiaatoreid puhastada kaks korda nädalas;
  • Igapäevaselt puhastada ja desinfitseerida tualettruumi sisustus ja pinnad;
  • Tualettruumid varustada piisavas koguses kätepesuvahendiga ning paigaldada jalaga avatavad jäätmekonteinerid. Käsi tuleb kuivatada ühekordsete paberrätikuga.
  • Informeerida õpilasi ja personali kätehügieeni vajadusest. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga ning kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Õige käte pesemise juhend asub siin. Palume asetada selle WC-desse õpilastele nähtavale kohale. Noorematele õpilastele tuleks õige kätepesutehnika praktiliselt ette näidata.

Infomaterjal viiruste ennetamiseks

  • Kes otsustab haridusasutuse sulgemise üle?

„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” § 28 alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet talle laekuvate andmete alusel.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib Terviseameti ettepanekul koole ning laste- ja hoolekandeasutusi ajutiselt sulgeda ning nõuda ka näiteks vajalikku desinfektsiooni või kahjuritõrjet.

Haridusasutuse võib sulgeda ka selle juht või pidaja, kooskõlastades tegevuse Terviseametiga.

PGS § 44 lõige 3 kohaselt õpilaste ja koolitöötajate tervise kaitseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.

ÕPILASELE


Olen õpilane. Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

Pese käsi
Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga ning kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.

Väldi kontakti
Väldi kontakti (vähemalt 2m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastavad inimesed. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.

Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis sõpru ei ole soovitatav kallistada.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist
Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud riskipiirkonnas, otsi varakult abi
Ütle kooliõele või õpetajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).

Kui sul on kerged hingamisteedehaiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas
Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.

Järgi hingamisteede hügieeni
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasilevimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Veel uudiseid samal teemal

01.12.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Selgusid tänavused parimad õpilasleiutajad

Täna autasustati Tallinnas PROTO avastustehases õpilasleiutajate riikliku konkursi parimaid. Riiklikud preemiad üle andnud haridus- ja teadusminister Jaak Aab tunnustas 35 õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 26 põnevat leiutist.

01.12.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Aab: õpilasleiutajad pakuvad lahendusi ka koroonakriisiga toimetulekuks

Haridus- ja teadusminister Jaak Aab tunnustas täna õpilasleiutajate riikliku konkursi parimaid ning ütles, et konkursitöödest paistab selgelt noorte soov muuta elu paremaks.