Sa oled siin

Konverentsil räägitakse eestikeelse teadusterminoloogia olevikust ja tulevikust

21. november 2017 - 6:47

Täna toimuval konverentsil „Mitu sammu on terminitööst kõrgkooliõpikuni“ tehakse kokkuvõte senisest tööst eestikeelse terminoloogia arendamisel ning arutatakse, milline peaks olema terminitöö tulevikus, et kindlustada eesti keele positsiooni kõrghariduses ja teaduses. 

Konverents toimub Tallinna Tehnikaülikoolis algusega kell 10. Kokkuvõte tehakse aastatel 2013-2017 ellu viidud eestikeelse terminoloogia programmist ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul on need kaks programmi omavahel tihedalt seotud. „Ühine eesmärk on toetada eestikeelse teadusterminoloogia arendamist, levitamist ja kinnistamist ning seda just kõrgkoolide eestikeelse õppevara loomise ja õppetöös kasutamise kaudu,“ ütles Kärtner.

Tegemist on jätkuprogrammidega, esimesed sama eesmärgiga programmid käivitati juba 2008. aastal.

Piret Kärtner lisas, et kahe programmiperioodi jooksul on ilmunud 62 eestikeelset kõrgkooliõpikut erinevates valdkondades ning parimaid neist on tunnustatud igal aastal emakeelepäeva ürituste raames.

Haridus- ja Teadusministeeriumi eesti keele nõuniku ja terminoloogiaprogrammi nõukogu esimehe Kadri Sõrmuse sõnul on riik toetanud enam kui 50 terminikomisjoni tööd ja kasutajatele on veebis tasuta kättesaadavad 55 oskuskeele sõnastikku. Toetatud on ka terminoloogia-alast tööd kõrgkoolides ja tunnustatud eestikeelsete väitekirjade resümeede autoreid.

Praegu on koostamisel Eesti keelevaldkonna arengukava „Keel on väärtus“ aastateks 2018-2027 ning selle raames jätkab riik nii eestikeelse terminoloogia arendamise kui ka eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamist.

Tänasel konverentsil räägitakse lähemalt programmide tulemustest ja terminitöö tulevikust. Ekspertkomisjoni esimees, õpiku autor ja kirjastaja lahkavad õpiku loomise protsessi. Eestikeelse vikipeedia eestvedajad kutsuvad kaasa lööma korraliku ja mahuka veebientsüklopeedia loomisel. Lisaks on välja pandud näitus programmide toel ilmunud õpikutest.

Konverentsi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, sihtasutus Archimedes, Eesti Rakenduslingvistika ühing ja Eesti Keele Instituut.

Konverentsi kava

9.30-10 Registreerimine ja tervituskohv.

10-10.10  Konverentsi avamine ja TTÜ rektori akadeemik Jaak Aaviksoo tervitus.

10.10-10.40 Kõrgkooliõpikute programmist: olnust ja tulevast. Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhataja, riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ juhtkomitee esimees; Asse Sild, programmi koordineerija.

10.40-11.10 Terminoloogiaprogrammist: olnust ja tulevast. Kadri Sõrmus, HTMi keeleosakonna nõunik, „Eestikeelse terminoloogia programmi 2013-2017“ juhtkomitee esimees; Kelly Parker, programmi koordineerija.

11.10-11.40 Terminoloogi tulevikutööriist. Arvi Tavast, Qlaara Labsi asutaja.

11.40-12.10 Kuidas sünnib kõrgkooliõpik. Toivo Järvis, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor, õpiku „Veterinaarparasitoloogia“ autor.

12.10-12.40 Miljon+ ja Vikipeedia arendamise plaanid. Mart Noorma, füüsik ja tehnikateadlane, tudengisatelliidi programmi algataja ja juhendaja, telesaate "Rakett 69" kohtunik; Sirli Zupping, Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse teadur ja lektor.

12.40-13.40 Lõunapaus.
    
13.40-14.10 Käsikirjast saab õpik. Ivo Volt, Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja.

14.10-14.40 Ühe terminoloogiakomisjoni lugu. Toomas Hiio, Eesti sõjamuuseumi teadusdirektor.

14.40-15.10 Kõrgkooliõpikute programm ekspertkomisjoni vaatenurgast – arstiteaduse valdkonna õpikute roll eestikeelse terminoloogia kujundamisel. Andres Arend, TÜ embrüoloogia ja histoloogia professor, arstiteaduse ekspertkomisjoni esimees.

15.10-15.40 Akadeemiline õpe, tekstid ja terminid Eesti Maaülikoolis. Ülle Sihver, EMÜ keelekeskuse juhataja.

Veel uudiseid samal teemal

Minister Mailis Reps HITSA koostatud Hariduse tehnoloogiatrendide raporti esitlusel Erinevate Tubade Klubis
21.02.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Noorte varajase tehnoloogiahuvi toetamine toob juba tulemusi

Täna tutvustatud haridusvaldkonna tehnoloogitrendide raporti esitlusel ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et tehnoloogia kasutamine õppetöös on Eesti koolides juba väga tavaline, kuid soovime, et Eesti lapsed ja noored ei piirduks ainuüksi tehnoloogia kasutamisega, vaid hakkaksid ka  ise seda looma. „Tehnoloogia loomise oskuste kujundamine peab olema lahutamatu osa hariduseset. IT haridus peab saama kõigile õpilastele kättesaadavaks,” sõnas Mailis Reps.

21.02.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Omavalitsused saavad lisaraha lasteaiaõpetajate palgatõusuks ja huvihariduse korraldamiseks

Vabariigi valitsus otsustas tänasel istungil eraldada omavalitsustele toetus- ja tasandusfondist 15 miljonit eurot lasteaiaõpetajate palkade maksmiseks ja üle 14 miljoni huvihariduse toetuseks.