Sa oled siin

Kolmeks aastaks kinnitatud koolivaheajad võimaldavad paremini tegevusi ja puhkust ette planeerida

11. detsember 2017 - 9:21

Haridus- ja Teadusministeeriumis pandi paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad. Tänu sellele on nüüdsest lapsevanematel kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul aitab esmakordselt pikemas perioodis vaheaegade sätestamine peredel ja koolidel paremini oma aega ja üritusi kavandada. „Nüüd on peredel puhkusi, õpetajatel kooliväliseid tegevusi ja koolitusi, laagritel ja huvitegevuse korraldajatel ning noortekeskustel oma üritusi lihtsam planeerida,“ märkis Reps.

Ka eelolevatel aastatel jätkatakse viie vaheaja süsteemiga, samamoodi nagu oli see kehtestatud ministri määrusega juba käesolevaks kooliaastaks.  Üleminek viiele vaheajale on võimaldanud jaotada õpilaste koormust ühtlasemalt,  7-nädalasteks õppetsükliteks, mis vahelduvad puhkusega. 
„See on võrreldes varasema nelja vaheajaga märksa tervise- ja õppimissõbralikum ning lühemad kevadised õppeveerandid aitavad leevendada õpilaste ja õpetajate kevadväsimust,“ märkis Reps.
Lapsevanemate ja  koolide poolt on viie vaheaja süsteem hästi vastu võetud ning tagasiside on olnud pea eranditult positiivne.
Eesti kooliaasta on OECD riikide üks lühemaid,  mis tähendab, et samu teadmisi tuleb omandada lühema aja jooksul. Seetõttu on õppekoormus suurem, mis annab eriti tunda pikkadel kevadistel veeranditel. Viies vaheaeg pikendab kevadise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat küll umbes nädala võrra, kuid samas annab õpilastele võimaluse tunda kevadväsimuse asemel rohkem rõõmu.
Juuni algus on igati sobiv aeg õuesõppeks, õppekäikudeks ja huvitavate projektide läbiviimiseks, et rakendada praktikas kõike seda, mida pika õppeaasta jooksul on õpitud.

 
Kuigi koolidele on seadusega jäetud võimalus ministri määratud aegadest erinevalt koolivaheaegu kehtestada, soovitab Haridus- ja Teadusministeerium seda koolidel teha kaalutletult, erandkorras ja põhjendatud juhtudel.


Koolivaheajad:

2018/2019. õppeaasta koolivaheajad on järgmised:
Esimene vaheaeg 22. oktoober 2018. kuni 28. oktoober 2018
Teine vaheaeg 24. detsember 2018 kuni 6. jaanuar 2019
Kolmas vaheaeg 25. veebruar 2019 kuni 3. märts 2019
Neljas vaheaeg 22. aprill 2019 kuni 28. aprill 2019.
Suvevaheaeg (välja arvatud lõpuklassid) 12. juuni 2019 kuni 31. august 2019

2019/2020. õppeaasta koolivaheajad on järgmised:
Esimene vaheaeg 21. oktoober 2019 kuni 27. oktoober 2019
Teine vaheaeg 23. detsember 2019 kuni 5. jaanuar 2020
Kolmas vaheaeg 24. veebruar 2020 kuni 1. märts 2020
Neljas vaheaeg 20. aprill 2020 kuni 26. aprill 2020
Suvevaheaeg (välja arvatud lõpuklassid) 10. juuni 2020 kuni 31. august 2020

2020/2021. õppeaasta koolivaheajad on järgmised:
Esimene  vaheaeg 19. oktoober 2020 kuni 25. oktoober 2020
Teine vaheaeg 23. detsember 2020 kuni 10. jaanuar 2021
Kolmas vaheaeg 22. veebruar 2021 kuni 28.veebruar 2021
Neljas vaheaeg 19. aprill 2021 kuni 25. aprill 2021
Suvevaheaeg (välja arvatud lõpuklassid) 14. juuni 2021 kuni 31. august 2021

 

Taust

  • 2014. aastal said omavalitsused ja koolid õiguse soovi korral kehtestada riiklikest vaheaegadest erinevaid vaheaegu. Mitmed koolid asusid viie vaheaja süsteemi koheselt ka katsetama ja nii õpetajad, õpilased kui ka lastevanemad jäid tulemustega väga rahule.
  • Õppeaasta 175 õppepäeva on uue süsteemi kohaselt jaotatud viieks korrapäraseks perioodiks, kus õppetöö vaheldub puhkusega. Koolivaheaegade määramisel on püütud arvestada, et õppeperioodid oleksid võimalikult ühtlase pikkusega umbes 35 õppepäeva pikkused.
  • Koolipidajale ehk kohalikule omavalitsusele jääb endiselt võimalus põhjendatud vajadusel direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul  kehtestada vaheajad ministri määruses sätestatust erineval ajal. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

17.07.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti ootab Euroopa teadusrahastuse uuelt programmilt väikeriikide eripäraga arvestamist

Täna toimub Viinis Euroopa Liidu teadusministrite mitteametlik kohtumine, mille arutelu keskendub teaduse ja innovatsiooni uuele raamprogrammile Euroopa Horisont. Võrreldes praeguse programmiga pannakse seal rohkem rõhku innovatsioonile, teaduse ühiskondliku mõju suurendamisele ning rahastamismaastiku ja partnerluste lihtsustamisele.

12.07.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Kaks tervishoiu kõrgkooli said valitsuselt loa magistriõppeks

Valitsus kinnitas Kõrgharidusstandardi muudatused, millega riigi rakenduskõrgkoolid Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool said esmakordselt loa alustada terviseteaduse magistriõpet.