Sa oled siin

Kavandatav seadusemuudatus lisab kõrgkoolide rahastamisse stabiilsust

22. september 2016 - 11:07

Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata Riigikogusse ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse kõrgharidusõppe rahastamine õppeasutustele stabiilsemaks ja selgemaks.

Kõrgharidusõppe rahastamismudelisse tuuakse sisse uus komponent – baasrahastus, mis moodustab suurima osa kõrgkoolide riigieelarvelisest tegevustoetusest. Lisaks täpsustatakse teiste komponentide osakaalu.

Minister Maris Lauri ütles, et muudatus suurendab kõrgkoolide rahastamise selgust ning stabiilsust. „Baasrahastus annab kõrgkoolidele kindluse teha pikaajalisi plaane. Samas jääb alles ka tulemuste- ja projektipõhine rahastamine,“ märkis minister.

Kavandatavas rahastamismudelis jagatakse kõrgharidusõppe toetamiseks ettenähtud vahendid tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest 80% moodustab stabiilne baasrahastus, mis tähendab, et vähemalt 80% vahenditest jaguneb kõrgkoolide vahel lähtuvalt eelmise kolme aasta rahastamismahust. Ülejäänud 20% riigieelarvelisest tegevustoetusest moodustab tulemusrahastamine.

Vastavalt eelnõule jaguneb tulemusrahastus ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ja halduslepingus sätestatud ülesannete täitmise eest. Tulemusmõõdikud plaanitakse siduda otseselt kõrgharidusvaldkonna eesmärkidega, näiteks lõpetajate töötamine ja edasiõppimine, õppurite mobiilsus, nominaalajaga lõpetajate osakaal jm.

Sihtotstarbeline toetus võimaldab kõrgharidusõppe täiendavat rahastamist, lähtuvalt riiklikest prioriteetidest, näiteks ühiskonna teenimisele suunatud arendustegevus, koostööprojektid jm. Sihtotstarbelise toetuse osakaal on väike.

Infograafika

Aruandlus väheneb

Minister Maris Lauri lisas, et oluline on ka tegevustoetuse eraldamisega seotud aruandluse vähendamine. „Ülikoolidele seatavad eesmärgid on reeglina pikaajalised ja vajavad täitmiseks pikemat perioodi kui üks aasta,“ märkis minister.

Eelnõuga kaotatakse iga-aastaste tulemuslepingutega seotud aruandlus. Jäävad ülikoolidega sõlmitavad kolme-aastased halduslepingud ja edaspidi sõlmitakse iga-aastane rahastamise kokkulepe tegevustoetuse ja sihtotstarbelise toetuse eraldamiseks.

Taustainfo

Eelnõu väljatöötamisel arvestati Rektorite Nõukogu loodud töörühma ettepanekuid ning muudatusi on arutatud nii töörühma, ülikoolide õppeprorektorite kui Rektorite Nõukoguga.

Seni kehtivas rahastamismudelis arvestatakse 70-75% tegevustoetusest õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud näitajate alusel, kuid nende komponentide osakaalusid seaduses ei täpsustata. 25-30% tegevustoetusest arvestatakse riiklikult oluliste õppe läbiviimist toetatavate tegevuste rahastamiseks.

Veel uudiseid samal teemal

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele riigieksami hindamisjuhend tuleb Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga läbi arutada

Meedias on levinud info muudatustest eesti keele riigieksami hindamises. Sellega seoses soovime teemat selgitada, kuna peame oluliseks eesti keele oskuse kõrget taset.

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

Täna Tallinna Ülikoolis esitletud rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust selgus, et Eesti noorte ühiskonna-alaste teadmiste tase on kaheksa aastaga viinud üleilmses võrdluses Eesti õpilased kuuendale kohale Taani, Taiwani, Rootsi, Soome ja Norra järel. Eesti noorte usaldus riigi institustsioonide vastu on tõusnud põhjamaade tasemele, ning demokraatilikud hoiakud on pidevalt paranenud.