Sa oled siin

Jõgevamaa Gümnaasiumi hakkab juhtima Priit Põdra

13. aprill 2016 - 11:15

Alates 25. aprillist asub Jõgeval tegutseva riigigümnaasiumi direktori ametikohal tööle Priit Põdra.

Priit Põdra (31) on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusteaduste erialal ning filosoofiateaduskonna ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal. Alates 2006. aastast on töötanud Jõgeval nii põhikooli- kui gümnaasiumiastmes ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana.

Ühiskondlikult aktiivse ja tegusa inimesena on Priit Põdra 2009. aastast alates Jõgeva Linnavolikogu liige ning haridus- ja kultuurikomisjoni liige, tööst vabal ajal naudib korvpallikohtuniku ametit.

Oma visioonis lubas värske direktor, et Jõgevamaa Gümnaasium on õpilasekeskne, vaimsust ja loovust väärtustav haridusasutus. Jõgevamaa Gümnaasiumi peab olema kodune kool: inimlikkus, head suhted, liitvad ühised sündmused loovad keskkonna, kus on mõnus olla ja kuhu on hea ka külalisel tulla. Samuti panustab riigigümnaasium kogukonna ettevõtmistesse nii, et õpilased tunnevad end ühiskonda muutva jõuna. Jõgevamaa Gümnaasium kujundab ka Jõgeva linna nägu.

Jõgevamaa Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks moodustatud konkursikomisjon oli 7-liikmeline, komisjoni kuulusid lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikele Jõgeva Maavalitsuse esindaja, gümnaasiumi hoolekogu esindaja ja gümnaasiumi õpilasesinduse esindaja. Valik tehti 17 kandidaadi hulgast.

Senine Jõgevamaa Gümnaasiumi direktor Alo Savi asus veebruaris tööle Põlva riigigümnaasiumi direktori ametikohale.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

25.06.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti teadlasi saadab edu maailma suurimas teadusprogrammis Horisont 2020

Eesti teadlaste osalus Euroopa Liidu programmis Horisont 2020 üha suureneb, alates 2014. aastast on Eesti teadusprojektid saanud kokku üle 72,6 miljoni euro.

20.06.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele õppe varajase alustamise edu eeldus on koostöö ja lapsevanemate osalus

Eile Tallinna Õismäe Vene Lütseumis toimunud seminaril oli arutluse all „Eesti Integratsiooni Monitooringu 2017“ haridusvaldkonna tulemused, millest nähtus, et emakeelest sõltumata toetab enamik Eesti elanikke eesti keele õppe varasemat algust lasteaias või algkoolis.