Sa oled siin

Huvitegevuse riikliku toetussüsteemi rakendamiseks muudetakse seadust

24. mai 2016 - 7:14

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele tagasiside saamiseks noorsootöö seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, et luua alus huvitegevuse täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks.

Riik hakkab huvitegevust ja huviharidust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on selleks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi. 

Kavandatava seadusemuudatusega luuakse võimalus eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetusi noorte huvitegevuseks ja huvihariduseks.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on riiklik toetus täienduseks kohalike omavalitsuste panusele. „Vastutus huvitegevuse ja huvihariduse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda, lisatoetusega tahame suurendada selle mitmekesisust ning sõltumatust elukohast ja pere rahakotist,“ ütles minister Ligi. „Huviring või huvikool on olulised nii vaba aja sisukuse kui kogemuste ja oskuste seisukohalt ja tugevdavad noorte positsioone õpingutes ning edaspidi tööturul.“

Noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul on huvitegevuse riigipoolne täiendav toetus vajaduspõhine – kõige rohkem kasu peavad saama need noored, kes seda kõige enam vajavad. „Soodustame oma huvidega süsteemsest tegelemisest eemale jäänute kaasamist ja tegevuste mitmekesisust,“ lisas Ojakivi. „Eesmärk on, et omavalitsused pakuksid huvitegevuse või huvihariduse võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia (LTT).

Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides.

Taustainfo

  • Huvitegevus ja huviharidus on osa noorsootööst. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides, näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
  • Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori praegu 169 554.
  • Noortekeskusi külastab aasta jooksul ca 80 tuhat noort, neist umbes kolmandik osaleb huvitegevustes.
  • Huvikoolides õpib 2015/2016. õppeaastal EHISe andmetel 66 803 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 72 810 õpilast.
  • Noorsootöösse, sealhulgas huvitegevuse ja huvihariduse läbiviimisse, panustas 2015. aastal üle 6000 spetsialisti ja pedagoogi.

 

Veel uudiseid samal teemal

23.02.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Mailis Reps tervitab Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel hariduse andjaid ja igas vanuses õppijaid

Minister Mailis Repsi tervitus Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel

Kallid eestimaalased, austatud hariduse andjad ja igas vanuses õppijad!

Meie Eestimaa iseseisvuse ja tema rahva isemõtlemise üks kõige olulisem vundament on Eesti kool ning haridus.

22.02.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Selgusid õpilaskonkursi „Heategu läbi minu silmade“ parimad

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas õpilaskonkursi „Heategu läbi minu silmade“ parimate tööde autoreid, kes panid kirja oma mõtisklused heategude olemusest, vajalikkusest ja tulemusest.