Sa oled siin

Huvitava Kooli mõttekojas leiti üksmeel Lääne-Virumaa hariduse väljakutsete ja võimaluste osas

26. november 2014 - 17:36
Huvitava Kooli Lääne-Virumaa mõttekoda
Huvitava Kooli Lääne-Virumaa mõttekoda

Maakonna hariduselu edendamiseks tuleb kõigi kooliga seotud huvirühmade koostööd süsteemsemalt planeerida ja ühiselt eesmärgistada, tõdesid täna Sõmeru keskusehoones Huvitava Kooli mõttekojas osalenud ligi 60 Lääne-Viru õpetajat, koolijuhti, lapsevanemat, õpilast, omavalitsuste ja ettevõtjate esindajat.

Lääne-Viru mõttekojas käsitleti maakonna hariduse tugevusi ja kitsaskohti ning arutati kuidas aidata kaasa kodukoha kooli huvitavamaks muutmisele. Ühiste arutelulaudade taha kogunenud eri huvipoolte esindajad olid enamikes küsimustes üksmeelel ning nõustusid, et Lääne-Virumaa hariduse edendamine sõltub eelkõige hästi korraldatud koostööst ning tihedast suhtlusest kooli ja kogukonna vahel.

Osalejad tõid esile, et Lääne-Virumaa hariduses on palju positiivset, millele kohalik kooliarendus saab tugineda. Koolides on kaasaegne õpikeskkond ning arendatakse omanäolisi ja läbimõeldud õppesuundi, näiteks Kadrina Keskkooli reaal-tehniline õppesuund ja programmjoonestamise võistlus CADrina ning Rakvere Reaalgümnaasiumi teatri-filmi õppesuund. Positiivsena toodi esile ka maakonna mitmekesine haridusvõrk, kus on esindatud igas suuruses ja eri tüüpi koolid. Samuti tugev loodusharidus, mida toetavad Sagadi ja Palmse looduskeskused ning peaaegu igas vallas asuvad looduse õpperajad.

Kui õpetaja on motiveeritud, õnnelik, rahulolev, koostöövalmis, loov, innovaatiline ja uuendustele avatud, on seda ka õpilane, leiti mõttekojas. Samas osutati, et lisaks palgale mõjutab õpetajate motivatsiooni ka asjaolu, et paljud neist on sunnitud töötama osakoormusega või samaaegselt mitmes koolis. Tugevat mõju koolide õppeprotsessi uuenemisele avaldab ka noorte õpetajate vähesus ja ebapiisav koostöö kooli ning kogukonna vahel. Koostöö on enamasti juhuslik või ajutine, piirdudes ühe projektiga, tõdeti arutelus.

Mõttekojas pakuti probleemidele ka lahendusi. Näiteks toodi välja, et kohalikud omavalitsused saaksid soodustada noorte õpetajate värbamist täiendavate motivatsioonipakettide kaudu, pakkudes tasuta eluaset, transporditoetust või muid soodustusi. Kooli juhtkonna või maakonna arenduskeskuse toetusel tuleks senisest enam viia kokku õpetajad ja ettevõtjad, et luua ühiselt uusi võimalusi praktiliseks õppeks. Uudse ideena pakuti välja, et koolide huviringe võiksid vedada ka õpilased, mis pakuks täiendava võimaluse teadmiste rakendamiseks praktikas ning suurendaks õpilaste osalust koolielu korraldamisel.

Huvitava Kooli algatuse koordinaatori Pille Libliku sõnul võtsid kõikide huvigruppide esindajad mõttekojast kaasa teadmise, et just nemad saavad panustada vahetult kooli huvitavamaks muutmisse. „Algatus Huvitav Kool loodab, et järgmise sammuna viib iga Lääne-Virumaa kogukond oma koolis läbi sarnased mõttekojad, et juba konkreetselt leppida kokku olulisimates tegevustes ja motiveeritud vastutajates,“ sõnas Pille Liblik.

Mis on Huvitav Kool

Huvitava Kooli algatuse kutsus ellu Haridus- ja teadusministeerium, et peegeldada ühiskonna ootusi koolile ja haridusele ning teha Eesti koolid huvitavaks. Regionaalsete Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole, lapsevanemaid, ettevõtjaid ja teisi hariduse toetajaid ning sõpru koostööle huvitava kooli nimel.

Tänaseks on lisaks Lääne-Virumaale toimunud mõttekojad Valgamaal ja Ida-Virumaal. Samuti on huvitav kool üheks arutlusteemaks sel nädalal kõigis maakondades toimuvates noorte osaluskohvikutes.

Kõik soovijad saavad end Huvitava Kooli tegemistega kursis hoida ja kaasa rääkida sotsiaalmeedias: www.huvitavkool.blogspot.com ja www.facebook.com/huvitavkool.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel. Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

19.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, aasta koolitajaks tituleeriti Tiina Leosk Tartumaalt, aasta õpiteo tiitel anti Järvamaa Naiste Motivatsioonikohvikule, aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.