Sa oled siin

Huvitava Kooli mõttekoda: Hiiumaa tulevik sünnib koolide ja kogukonna koostöös

8. mai 2015 - 8:32
Huvitava Kooli Hiiumaa mõttekoda

Hiiumaa tulevik sünnib koolide ja kogukonna koostöös, tõdeti eile Kärdlas Huvitava Kooli mõttekojas, kus poolsada hiidlast arutas, kuidas tõsta rahulolu kodukoha koolide ja haridusega.

Mõttekotta kogunenud õpetajad, koolijuhid, õpilased, ettevõtjad, lapsevanemad ja teised kogukonnaliikmed arutlesid, millega ollakse saare hariduse puhul rahul ja milliseid probleeme tuleb lahendada, et õppimine ja õpetamine oleks elulähedasem, kaasavam ja motiveerivam. Ühiselt lepiti kokku tegevustes Hiiumaa koolide huvitavamaks muutmiseks.

Tugevus võib ühtlasi olla probleem

Mõttekojas toodi välja, et Hiiumaal on väike ja tugev kogukond, kus keegi ei jää märkamata ning iga laps on oluline, mis võimaldab individuaalset lähenemist hariduses ja tagab turvalise koolikeskkonna. Vähenev laste arv ja mure hiidlaste püsimajäämise pärast tõusis samas esile ka ühe suurema lahendamist vajava ülesandena, millega osapoolte koostöös tuleb tegeleda.

Arutelus leiti, et merelisest asukohast ja looduslähedasest kultuurist tulenevalt on saarel tugev keskkonna- ja loodusharidus. Teisalt teeb sõltumine praami sõidugraafikust keeruliseks muuseumi-, teatri- ja teaduskeskuste külastuste organiseerimise ning osalemise mandril toimuvatel olümpiaadidel ja teistel õpilasüritustel.

Tõdeti ka, et Hiiumaal on stabiilne õpetajaskond, kelle seas on palju säravaid eestvedajaid, kes viivad ellu põnevaid ühisprojekte ja uuenduslikke lahendusi. Stabiilsusest võib aga saada stagnatsioon, kui noortele õpetajatele ei ole kohti ja õpetajaskond järjest vananeb, leiti mõttekojas.

Koolid vajavad uuendusi

Selleks, et Hiiumaa hariduse omapärad ei oleks takistuseks, vaid tugevuseks, tuleb kõigi osapoolte koostöös muuta koolielu avatumaks, kaasavamaks ja huvitavamaks. Palade Põhikooli õpetaja Thilo Fürstenberg sõnas, et koolid vajavad uuendusi ühiskondlikele muutustele vastamiseks: „Koolis ei ole väga palju muutunud sellest ajast, kui mina õpilane olin. Lapsed on nii palju muutunud, ühiskond on muutunud, aga kool on enam-vähem sama.“

Õppetöö formaalsuse, eksamitele orienteerituse ja koolistressi vähendamiseks pakuti välja mitmeid lahendusi. Tõdeti, et koolid peaksid kaardistama oma olemasolevad kohapealsed võimalused vilistlaste, ettevõtjate ja kogukonna abiga õppe mitmekesisemaks muutmiseks. Näiteks vilistlaste külalistunnid, õpitava sidumine Hiiumaa paikkondliku pärimusega, ettevõtete külastused on võimalikud igas koolis, toodi esile mõttekojas. Leiti, et õpilased peaksid julgemalt avaldama oma arvamust ja olema aktiivsed ka ise koolielu huvitavamaks muutmisele kaasa aitama. Laste arvu suurendamiseks tuldi välja ideega, et koolide juurde võiks ehitada õpilaskodud, et ka mandri lapsed saaksid Hiiumaal koolis käia. Pakuti ka, et õpetajate järelkasvu suurendamiseks tuleb koolis õpetajapotentsiaaliga õpilasi märgata ja neid sihipäraselt toetada, et nad õpetajaameti valiksid.

Mis on Huvitav Kool

Algatuse Huvitav Kool eestvedaja Pille Libliku sõnul kaasatakse Huvitava Kooli mõttekodadega hariduse uuendamisse erinevaid kooliga seotud osapooli. „Kooliga rahulolu on ühiskondlik huvi ja kõigil on õigus kaasa rääkida tänapäeva vajadustele vastava hariduse kujundamisel. Samas on oluline, et mõttekojad ei jääks ainult jututubadeks, vaid ühiselt kokkulepitud tegevused viidaks ka ellu. Huvitav Kool julgustab iga õpilast, õpetajat, lapsevanemat, koolijuhti, ettevõtjat ja hariduse sõpra võtma oma pädevuse ja võimaluste piires vastutust selle eest, et õpe Eesti koolides oleks motiveeriv,“ ütles Pille Liblik.

Haridus- ja Teadusministeerium on kutsunud ellu algatuse Huvitav Kool, et peegeldada ühiskonna ootusi koolile ja haridusele ning teha Eesti koolid huvitavaks. Regionaalsete Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole ja kogukondi koostööle huvitava kooli nimel. Hiiumaa mõttekoda oli järjekorras seitsmes, seni on toimunud maakondlikud mõttekojad Valgamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal ja Saaremaal.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

23.08.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta-analüüs 2017: kümne aastaga on välisüliõpilaste arv kasvanud neli korda

Täna avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs 2017 annab ülevaate ministeeriumi vastutusvaldkondade arengutest ning keskendub Eesti hariduse viiele tugevusele, millest rahvusvaheliselt paistavad enim silma Eesti õpilaste head oskused ning õpetajate töötasu kasv. Mullune aasta-analüüs võttis fookusesse seitse haridusvaldkonna kriitilisemat teemat.

22.08.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutse pressibriifile: Haridus- ja Teadusministeerium tutvustab aasta-analüüsi

Minister Mailis Reps ja analüüsiosakonna juhataja Aune Valk tutvustavad homsel pressibriifil uut Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüsi, mis annab ülevaate arengutest Eesti hariduse, teaduse, noorte- ja keelepoliitika ning arhiivinduse valdkonnas.