Sa oled siin

Haridus- ja Teadusministeerium tunnustab eesti keele aasta rikastajaid

5. detsember 2019 - 8:50

Haridus- ja Teadusministeerium korraldab täna kell 17 Tallinnas Niguliste kirik-muuseumis eesti keele aasta aktuse, kus tänatakse ja tunnustatakse asutusi ja inimesi, kes aitasid oluliselt kaasa eesti keele aasta õnnestumisele.

GALERII (lisatud 6. detsembril)

Minister Mailis Reps märkis, et selle aasta kõik kuud on olnud erilised ja eriilmelised ning neid on rikastanud paljude haridus-, keele- ja kultuuriasutuste, ministeeriumide, ametite ning omavalitsuste ettevõtmised. „Suur rõõm on näha, kui paljusid Eesti inimesi eesti keele aasta kõnetas ning milliseid omanäolisi ja toredaid asju ette võeti – olgu näiteks eestikeelsete taimenimede nuputamise kampaania botaanikaaias või meetreid eesti vanasõnu lasteaia võrkaia küljes,“ ütles Reps. „Soovin, et ka iga järgnev aasta oleks eesti keele aasta, mil aitame koos kaasa eesti keele arengule. Soovin, et pööraksime iga päev tähelepanu keelele, milles mõtleme ja oma sõnumeid seame.“

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate ettevõtmistega pöörata väärilist tähelepanu eesti keele kui riigikeele 100. aastapäevale.

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastu võetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

Haridus- ja Teadusministeerium tunnustab eesti keele aasta kordaminekusse enim panustanud asutusi ja inimesi:

Rein Veidemann
Eesti Keele Instituut
Eesti Rahvusringhääling
Emakeele Selts
Eesti Kirjandusmuuseum           
Eesti Keeletoimetajate Liit
Emakeele Sihtasutus
Tallinna Kirjanduskeskus 
Eesti Instituut  
Võru Instituut  
Eesti Kirjanike Liit
Tallinna Toomkool
Tallinna Ülikool
TLÜ teaduskeelekeskus
Tartu Ülikool
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit 
Tartu Kunstikool
Kultuurileht Sirp            
Ajakiri Akadeemia
Johannes Aaviku Selts
Eestikeelse Hariduse Selts
Eesti Piibliselts
Ajaleht Postimees
Tallinna Ühisgümnaasium
Ajakiri Täheke 
Integratsioon Sihtasutus 
Keeleinspektsioon 
Eesti Emakeeleõpetajate Selts  
Väike-Maarja vallavalitsus
Euroopa Komisjoni Eesti esindus
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Eesti Keeleressursside Keskus 
MTÜ Fenno-Ugria Asutus 
Narva eesti keele maja
Tallinna eesti keele maja
Seiklejate Vennaskond
Eesti Noorsootöö Keskus
MTÜ HeadEst
Rahvusraamatukogu
Tallinna Tehnikaülikool
Ülle Madise
Soome Instituut
Eesti Lastekirjanduse keskus
Eesti Rahva Muuseum 
MTÜ Wikimedia Eesti
Põltsamaa Ühisgümnaasium
Jaan Poska Gümnaasium
Ajakiri Hea Laps
Ajakiri Keel ja Kirjandus
Eesti Kurtide Liit
Miina Härma Gümnaasium
TÜ Narva kolledž
Eesti Rakenduslingvistika Ühing
Eesti Teaduste Akadeemia
Laulupeo Sihtasutus
Elron
Raadio 4
Rahvusarhiiv
Eesti Maaülikool
Liivamäe Lasteaed
Nõo Reaalgümnaasium
Tartu Tamme Gümnaasium

Veel uudiseid samal teemal

09.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

COVID-19 kriisis kannatanud inimesed saavad võimaluse arendada oskusi tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel

Alates tänasest on töötutel ning COVID-19 puhanguga seotud piirangute või tervisekriisi tõttu kannatada saanud sektorite töötajatel ja ettevõtjatel võimalik osaleda tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel, mida pakub digiõppe platvorm Coursera. Eestist saab võimaluse aasta lõpuni tasuta õppida kuni 50 000 inimest. Kõik huvilised saavad end kursustele registreerida haridusportaali kaudu.

09.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Põhikoolilõpetajad saavad võimaluse sooritada eesti keele kui teise keele B2 taseme eksamit

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks määruse muudatuse, millega luuakse põhikooli lõpetajatele võimalus sooritada eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Samuti hakatakse tulevikus kandma Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeid ujumise algõpetuse kohta ning enne 2004. aastat nii Eestis kui ka välismaal väljastatud lõpudokumente.