Sa oled siin

Haridus- ja Teadusministeerium toetab Riigikontrolli ettepanekuid, mis peavad oluliseks gümnaasiumi õppekohtade vastutuse ja koolipidamise kvaliteedikriteeriumide selgust

8. juuni 2022 - 10:21

Haridus- ja Teadusministeerium nõustub Riigikontrolli ettepanekutega, et gümnaasiumivõrgu arendamisel on esmatähtis hariduse kvaliteet ning seadusandlikul tasandil on vaja otsustada, kes vastutab õppekohtade tagamise eest.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tõdes, et riigi ja kohalike omavalitsuste vahel jagatud vastutus gümnaasiumivõrgu korrastamise eest ei ole piisava kiirusega vajalikke tulemusi andnud. „Võrreldes 2010. aastaga, kui Eestis tegutses 224 gümnaasiumi, on omavalitsuste ja riigi koostöös jõutud 158 gümnaasiumiastmega koolini,“ ütles Kersna. „Riik on valmis võtma suurema vastutuse kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse pakkumisel. Oleme toetanud ja toetame jätkuvalt omavalitsusi, kellel on soov viia koolivõrk ja õppekohad kooskõlla juba toimunud ja prognoositavate demograafiliste muudatustega. Paljudel omavalitsustel on võimalik õpetaja palka kasvatada, kui tehtaks koolivõrgu korrastamise otsuseid. “

Ühiskondlik kokkulepe Eesti haridusvaldkonna arengukavas aastateks 2021-2035 on seadnud eelkõige õppuri huvidest lähtuva suuna, et keskhariduse õppekohtade pidamisel võtab riik kohalike omavalitsustega kokkuleppel senisest suurema vastutuse ning kohalikud omavalitsused saavad keskenduda oma põhiülesannete täitmisele: alus- ja põhiharidusele ning noorsootöö korraldamisele. Haridus-ja noorteprogrammis aastateks 2022-2025 on seatud sihttasemeks alla 100 gümnaasiumi. Ministeeriumi analüüs näitab, et õpetajatele on võimalik tagada töötasu alammäärast ca 20% kõrgem palk, kui gümnaasiumiastmes on vähemalt 100 õppurit.

Ministeerium on ette valmistamas keskhariduse vastutuse ja korraldusega seonduvaid seadusemuudatusi. Sel ja järgmisel aastal on plaanis gümnaasiumivõrgu korrastamise arutelud nii kohalike omavalitsuste kui ka teiste koostööpartneritega.

2015. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud haridusseaduse muudatuse üheks eesmärgiks oli samuti keskhariduse õppekohtade tagamisel riigi selge vastutus, kuid eelnõu ei jõudnud Riigikogu menetlusse. Lisaks pidurdas koolivõrgu korrastamist omavalitsuste haldusreform, kuna paljude omavalitsuste ühinemislepingud ei näinud ette muudatuste tegemist koolivõrgus aastatel 2018-2021.

Gümnaasiumivõrgu korrastamine on toimunud järjepidevalt alates 2010. aastast, mil Viljandi linnavalitsusega sõlmiti esimese riigigümnaasiumi moodustamise kokkuleppe. 2013. aastal muutis Riigikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning kohustas riiki looma igasse maakonda vähemalt ühe riigigümnaasiumi. Kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös on tänaseks loodud 18 riigigümnaasiumi ja loomisel veel 8.

Riigikontrolli aruanne ja pressiteade.

Veel uudiseid samal teemal

01.07.2022|Haridus- ja Teadusministeerium

Ukraina sõjapõgenikele mõeldud Vabaduse Kooli on sisseastumisavalduse esitanud ligi 400 Ukraina noort

Esimese kuu aja jooksul on Vabaduse Kooli õppima asumiseks esitanud avalduse pea 400 Ukraina noort. Juulikuus jätkub avalduste vastuvõtt ning vestlused gümnaasiumiastmesse suunduvate noortega.

30.06.2022|Haridus- ja Teadusministeerium

Pelgulinna riigigümnaasium sai nurgakivi

Täna, 30. juunil sai nurgakivi Tallinnasse Kolde puiesteele loodav Pelgulinna riigigümnaasium, kus hakkab õppima üle tuhande gümnasisti.