Sa oled siin

Haridus- ja Teadusministeerium otsib direktoreid kuuele riigikoolile

18. jaanuar 2021 - 10:29

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas välja avalikud konkursid viiele riigigümnaasiumile ning Tallinna Muusika- ja Balletikoolile direktorite leidmiseks. Uued juhid hakkavad tegema ettevalmistustöid järgmisel ja ülejärgmisel aastal valmivate koolide käivitamiseks ja koolimeeskondade moodustamiseks.

Haridus- ja teadusministri Jaak Aabi sõnul on tal hea meel, et ministeerium saab pakkuda suure ühiskondliku väärtusega ametikohti nii Tallinnas ja Harjumaal kui ka Lääne-Virumaal. "Riigigümnaasiumidest on juba saanud omaette kvaliteedimärk ja ma kutsun üles liituma riigigümnaasiumide juhtide perega neid, kelle südameasjaks on noortele parimate haridusvõimaluste loomine ja noorte toetamine aktiivseks ühiskonnaliikmeks saamisel. Seekaudu on võimalik kaalukalt panustada Eesti tulevikku," sõnas minister. Ta lisas, et kandideerima on oodatud visioonikad juhid, kes väärtustavad koostöist haridusjuhtimist ja on avatud keskhariduse arendusvõimalustele.

Uusi juhte otsitakse kuuele riigikoolile: 2022. aasta sügisel alustavale kolmele uuele riigigümnaasiumile – Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumile, Laagri Riigigümnaasiumile ja Rakvere Riigigümnaasiumile. Aasta hiljem valmivatele Tallinna Pelgulinna ja Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumidele otsitakse juhte samaaegselt esimese, Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumiga, et tagada sünergia kolme kooli vahel juba kõige varasemal etapil. Samuti on avatud konkurss Tallinna Muusika- ja Balletikooli direktori leidmiseks.

Riigigümnaasiumidele ehitatakse uued, nüüdisaegse lahendusega õppehooned, mis on projekteeritud gümnaasiumiastme õpilaste tarbeks. Seetõttu saavad koolid pakkuda parimaid võimalusi õppija vajadustele vastavaks õppeks ja õpetaja tööd toetavaks töökeskkonnaks. Uute koolijuhtide esimene töö on õppetöö planeerimine, õpetajaskonna värbamine ja koostööpartnerite otsimine.

Laagri Riigigümnaasiumisse ja Rakvere Riigigümnaasiumisse on kavandatud kuni 540 õppekohta, igas Tallinna Riigigümnaasiumis hakkab õppima ca 1000 õpilast. Eelmisel nädalal asutati kaks Tallinna riigigümnaasiumi ja Tallinna Muusika- ja Balletikool ka juriidiliselt. Tõnismäe Riigigümnaasiumi juriidiline moodustamine on ettevalmistamisel.

2022. aasta sügisel avab uksed ca 700 õpilaskohaga Tallinna Muusika- ja Balletikool, mis luuakse Tallinna Muusikakeskkooli, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli baasil. Nendes koolides omandab haridust enam kui pool Eesti tulevastest kutselistest muusikutest ja tantsijatest. Üle-eestilise vastuvõtuga muusika- ja tantsuhariduse tippkeskusele otsitakse direktorit, kes seniseid traditsioone väärtustades juhib maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimusi pakkuvat ühendasutust.

Aastaks 2023 tegutseb Eestis 26 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks. Riik loob seega ca 12000 gümnaasiumi õppekohta. Täna tegutseb 16 riigigümnaasiumi, kus on 5760 õppekohta. Lisaks juba mainitud koolidele alustavad järgmisel õppeaastal riigigümnaasiumid Tabasalus ja Saaremaal, 2023. aastaks on planeeritud kaks riigigümnaasiumi Narva, samuti on sõlmitud kokkulepe Rae valda riigigümnaasiumi asutamiseks.

Veel uudiseid samal teemal

07.05.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Hiiglase laua taga allkirjastati AHHAA teaduskeskuse asutajate uus koostöölepe

Täna allkirjastati Teaduskeskuse AHHAA asutajate ühiste kavatsuste protokoll, millega kolm asutajat - Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn ja Tartu  Ülikool - avaldavad oma tahet toetada teaduskeskuse tegevust aastatel 2021-2031. Dokumendile kirjutasid alla haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

04.05.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Liina Kersna: Eesti on valmis suuremaks rolliks ja vastutuseks Euroopa teaduskoostöös

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles Euroopa Liidu raamprogrammi Euroopa Horisont konverentsi avades, et meie teaduse kõrge tase võimaldab Eestil riigina anda oma panuse nii Euroopa kui üleilmses teaduskoostöös ning Eesti võiks senisest julgemalt asuda juhtrolli konsortsiumide moodustamisel ja projektide koordineerimisel.