Sa oled siin

Euroopa teadusministrid otsivad võimalusi innovatsiooni toetamiseks

26. jaanuar 2016 - 12:29

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi osaleb täna ja homme Amsterdamis Euroopa Liidu teadusministrite mitteametlikul kohtumisel, kus tehakse ülevaade lõppenud raamprogrammist, räägitakse innovatsiooni-sõbralikust seadusandlusest ning teaduse ühiskondliku mõju suurendamisest.

Euroopa Liidu teaduse seitsmes raamprogamm aastatel 2007-2013 kujunes Eesti teadlastele väga edukaks, Eestisse tuli investeeringuid üle 94 miljoni euro. Üks edulugusid on Tartu Observatooriumi teadlaste kosmoseuuringutega seotud projekt EstSpacE, mille tulemusena suurenes oluliselt Eesti kosmoseteadlaste nähtavus ja koostöö ettevõtlusega. Pärast EstSpacE projekti saatis observatooriumi raamprogrammi konkurssidel edu, Euroopa raha toel uuritakse nanosatelliitide kasutusvõimalusi Euroopas ning satelliitide võimalusi järvede uurimiseks, arendatakse veekeskkonna kaugseireks vajalikku metoodikat ja tehnoloogiat jpm.

Euroopa Liidu eesistuja Hollandi ettepanekul ja lõppenud raamprogrammi taustal arutatakse, kuidas lähendada teadust erasektorile ja tööstusele, viia teadustulemused paremini lõppkasutajateni ning suurendada seeläbi teaduse ühiskondlikku mõju. Eesti huvi on näha edaspidi lihtsamaid ja osalusbarjäärideta rahastustingimusi, mis soodustaks uute liikmesriikide, sh erasektori osalust Euroopa teadusrahastuse programmides.

Kui Amsterdamis tehakse raamprogrammi tulemustest ülevaade, siis sisuline vahehindamine ja õppetundide arutelu toimub Eesti eesistumise ajal 2018. aastal.

Teise teemana arutavad ministrid, kuidas tuvastada ja kõrvaldada innovatsioonitakistusi ning milline peaks olema teadust ja innovatsiooni soosiv seadusandlus. Euroopa Komisjon soovib Hollandi eeskujul katsetada nn innovatsiooni kokkuleppeid, et konkreetsete juhtumite põhjal leida innovatsioonibarjääre kehtivas õiguslikus raamistikus.

Kolmas teema on Euroopa ühtne start-up viisa. Euroopa konkurentsivõime parandamiseks on oluline meelitada ligi start-up’ide loojaid väljaspoolt Euroopa Liitu. Start-up´idel on nii Eesti kui Euroopa majandusarengu ja konkurentsivõime tagamisel oluline roll, luues kõrge lisandväärtusega töökohti ja pannes aluse innovaatilistele lahendustele. Eesti on start-up’i positiivset mõju kogenud nii Skype’i kui Transferwise’iga. Start-up ehk idufirma on ettevõte, mille toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud ning eesmärk ongi leida uus ärimudel.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

21.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta lõpuks jõuab õpetajate keskmine palk 1300 euro juurde

Sellel aasta sügisest tõuseb õpetajate miinimumpalk 1050 euroni ning realistlik on, et aasta lõpuks on õpetajate keskmine palk orienteeruvalt 1300 eurot.

20.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot

Eelmise aasta lõpus ületas Eesti üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk esimest korda 1200 euro piiri, jõudes 1208 euroni. Kõige kõrgem oli keskmine palk Sauga, Tori, Tahkuranna, Are ja Tähtvere vallas ning Narva-Jõesuus, kus see ületas 1400 eurot.