Sa oled siin

Euroopa teadusministrid leppisid kokku tulevastes teaduse rahastamise põhimõtetes

2. detsember 2017 - 13:17

Eile Brüsselis kohtunud Euroopa Liidu teadusvaldkonna ministrid leppisid kokku, millised on teaduse ja innovatsiooni rahastamise põhialused alates 2021. aastast.

“Nutikad lahendused on saanud osaks meie argipäevast ja sageli me ei mõtle, et ID-kaart, nutitelefon või pakiautomaadid on teaduse saavutus. Peame jätkama tööd, et inimesed näeksid, kuidas teadus igapäevaelu lihtsamaks saab teha. On hea meel, et Eesti eesistumise ajal jõudsime teadusministritega ühisele arusaamale, milline peab olema järgmine Euroopa Liidu teaduse rahastamise programm. Selle toel sünnivad järgmised elumuutvad lahendused, millest me täna ei oska veel isegi puudust tunda. On oluline, et kõik kõrgetasemelised teadlased ja ettevõtted saaksid programmis osaleda,” sõnas Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Võrreldes varasemate raamprogrammidega on Horisont 2020-s oluliselt kasvanud riikidevahelise ning avaliku ja erasektori vaheliste ühisprojektide osakaal. Sedalaadi partnerlused on vajalikud riikideüleses teadus- ja arenduskoostöös, kus lahendatakse probleeme, mida riigid üksi lahendada ei suuda, näiteks kliimamuutustega seonduv. Samuti toetatakse partnerluste kaudu erasektori teadusuuringuid uute tehnoloogiate arendamisel, näiteks uute ravimite või kütust säästvate uue põlvkonna lennukite väljatöötamist.

Ministrid leppisid kokku konkreetsed suunised, kuidas hakatakse korrastama keerulist partnerluste maastikku. Teaduspartnerlustes osalemine peab muutuma lihtsamaks ning kaduma peavad barjäärid, mis praegu takistavad osade riikide teadlastel ühisprojektides osalemast ning tekitavad nn osaluslõhet. Vähenema peaks ka erinevate rahastamise vahendite killustatus, mis samuti pärsib koostööd.  Selleks loodi ka töörühm, kes annab edaspidi teadusministritele soovitusi nende küsimuste lahendamiseks.

Ministrid alustasid ka arutelu missiooni-põhise lähenemise üle, mida soovitas teaduse mõju suurendamiseks Pascal Lamy juhitud kõrgetasemeline ekspertgrupp juulis avaldatud raportis. See tähendab teaduse ja innovatsiooni rahastuse suunamist mitmeid valdkondi hõlmavatesse kõrge riskiga probleemide lahendamisse, mille puhul saab kindla aja jooksul mõõta selget mõju ja tulemust. Taoline lähenemine innustab senisest enam erinevate valdkondade uurijaid, teadlasi, investoreid ja uuendajaid tegutsema ühise eesmärgi nimel. Muudatusega soovitakse suurendada teaduse ühiskondlikku mõju ja kaasata rohkem kodanikke teadusprogrammide loomisesse ja rakendamisesse. Konkreetsetes missioonides ei ole veel kokku lepitud, kuid näidetena on kõlanud plastikuvaba Euroopa, revolutsiooniliste energiasalvestusvahendite kasutuselevõtt, terasetoomine ilma süsihappegaasita jpt, mis lähtuvad ÜRO säästva arengu eesmärkidest. Millised hakkavad missioonid täpselt olema, selgub ministrite edasistes aruteludes.


Taust:

  • Horisont 2020 on läbi aegade suurim Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni rahastamise programm, kogu eelarvega on 77 miljardit eurot aastateks 2014-2020.
  • Eesti eesistumise ajal avalikustas Euroopa Komisjon Horisont 2020 vahehindamise analüüsi, mis andis sisendi aruteludesse programmi tuleviku üle.
  • Eesti edukalt osalemist programmis näitab ühtekokku on 272 teaduse ja innovatsiooni projektile saadud 72,7 miljonit eurot. Eraldi võttes organisatsioonidest on kõige enam saanud toetust Tartu Ülikool - rohkem kui 16 miljoni eurot. Väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest on olnud edukaim Skeleton Technologies, kes on saanud toetust 2,5 miljonit eurot.
Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

11.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Pressikutse: rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu tulemused näitavad Eesti noorte häid teadmisi

Teisipäeval, 12. detsembril algusega kell 12 esitletakse Tallinna Ülikooli Mare majas (ruum M-134) rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu tulemusi.

11.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kolmeks aastaks kinnitatud koolivaheajad võimaldavad paremini tegevusi ja puhkust ette planeerida

Haridus- ja Teadusministeeriumis pandi paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad. Tänu sellele on nüüdsest lapsevanematel kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.