Sa oled siin

Erakooliseaduse eelnõu eesmärk on toetada era- ja munitsipaalkoole riiklikult võrdselt

13. oktoober 2015 - 13:14
iiklikku haridustoetust ehk pearaha saavad erakoolid võrdselt
iiklikku haridustoetust ehk pearaha saavad erakoolid võrdselt

Haridus- ja teadusministeerium saadab täpsustuse tänasele Äripäeva artiklile „Ligi hoiab erakoolidelt kokku miljoneid“.

Erakooliseaduse eelnõu eesmärk on kohelda riigi toetuse andmisel võrdselt munitsipaalkoole ning erakoole. Riiklikku haridustoetust ehk pearaha saavad erakoolid võrdselt kohalike omavalitsustega  ja see on igal aastal nii munitsipaalkooli kui ka erakooli pidajatel kasvanud. Haridustoetust antakse õpetajate ja koolijuhtide töötasu ja täienduskoolituse-, koolilõuna- ja  õppevahendite ja investeeringute toetuseks.

Erakoolide ettepanek, et riik hakkaks ka nende tegevus- ehk majanduskulusid toetama tähendaks, et erakooli õpilase riiklik toetus oleks munitsipaalkoolist ca 50% suurem. Kuna tegu oleks riigieelarves uue kuluga, saaks see toimuda vaid teiste tegevuste arvelt.

Erakoolidele n-ö majanduskulude toetuse maksmine on olnud kohalike omavalitsuste vastutusel. Enne 2011. aastat oli see neile vabatahtlik, kuid Riigikogu otsusel muudeti see omavalitsustele 2011. aastast kohustuslikuks. Eelmisel aastal otsustas riigikohus, et kui riik soovib, et omavalitsused jätkaksid kohustuslikus korras erakoolide majanduskulude toetamist, peab riik need summad omavalitsustele kompenseerima. Seetõttu tegi ministeerium erakooliseaduse eelnõuga ettepaneku minna tagasi 2011. aastale eelneva süsteemi juurde, kus omavalitsusel on õigus, kuid mitte kohustus toetada täiendavalt erakooli, kus õpivad selle omavalitsuse lapsed.

Kui riik hakkaks erakoolidele lisaks haridustoetusele andma ka majanduskulude toetust, kasvaks erakooli õpilase pearaha u 50% suuremaks kui munitsipaalkooli õpilase pearaha. Samal ajal jääb erakoolidele ka õigus võtta õppemaksu, millist võimalust tavakoolidel ei ole.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on erakoolide tegevuskulude toetamine riigieelarvest n-ö uus kulu. „Riigil pole olnud kohustust kinni maksta kõiki erakoolide kulusid ja seda saab  teha ainult teiste tegevuste, sh peamiselt õpetaja töötasu kasvu arvelt. Seega pole eelnõu eesmärk kokku hoida, vaid teha mõistlikke otsuseid ja kohelda tava- ning erakooli võrdselt,“ sõnas minister. Ligi rõhutas, et juba kogu käesoleva aasta on kestnud üleminekuaeg, mil riik on omavalitsustele kompenseerinud sellel aastal erakoolidele makstud lisatoetuse. „Peame arvestama, et üks aasta erakoolide majanduskulude riikliku toetamist on võrdne munitsipaalkoolide ning erakoolide kõikide õpetajate 3,8% palgatõusuga,“ nentis minister Ligi.

Veel uudiseid samal teemal

15.11.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Reps kutsus kokku kutsehariduse nõukoja

Täna kogunes Haridus- ja Teadusministeeriumis esimest korda kutsehariduse nõukoda, kuhu olid kutsutud 16 asutuse ja organisatsiooni esindajad, et siduda valdkonna asjatundjate parimad teadmised kutsehariduse tuleviku hüvanguks.

14.11.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Pressikutse: Vastuvõtul tunnustatakse rahvusvahelistel võistlustel silmapaistnud õppureid

Hea ajakirjanik!

Ootame Sind järgmisel teisipäeval, 19. novembril kell 17.30 Noblessneri Valukojas toimuvale õppurite vastuvõtule.