Sa oled siin

Ennetus, toetamine ja koostöö on võtmesõnad laste ja noorte heaolu parandamisel

5. detsember 2014 - 9:23

Täna toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents, mille arutelu keskmes on laste ja noorte heaolu mõjutavad tegurid. Konverentsi on võimalik jälgida ka otseülekandena Eesti Noorsootöö Keskuse koduleheküljel.

Konverentsil arutletakse lapsi ja noori puudutavate riskitegurite ning erinevate ennetuslike teenuste ja süsteemide üle. Häid praktikaid tutvustavad valdkonna eksperdid Iirimaalt, Inglismaalt, Belgiast, Norrast ja Islandilt.

Eestis on palju lapsi ja noori, kelle elu mõjutavad erinevad riskitegurid. Noorte toetamiseks on vajalik, et spetsialistid oskaksid noori puudutavate erinevate riskidega arvestada ja neid õigeaegselt ennetada. Tagades lastele ja noortele võimetekohase hariduse, noorsootöö ja teiste teenuste kättesaadavuse, soodustades positiivseid ja hoolivaid suhteid lapsevanemate ja last ümbritsevate inimeste vahel ning toetades käitumisprobleemidega noori ja nende peresid, on võimalik riskide mõju vähendada ja probleemide kujunemist ennetada.

Eestis luuakse tänu EMP ja Norra toetuste programmidele laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamiseks toetav koolikeskkond, paremad vaimse tervise teenused, arendatakse tulemuslikke ennetusmeetodeid ning koostöövõrgustikke. Samuti suurendatakse spetsialistide pädevust riskilaste ja –noortega töötamisel ning nende oskusi riske hinnata ning kontrollida.

Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi “Riskilapsed ja –noored” viivad ühiselt ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium ning partneriks on Norra Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus.

Konverentsi programm

Veel uudiseid samal teemal

20.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel. Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

19.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, aasta koolitajaks tituleeriti Tiina Leosk Tartumaalt, aasta õpiteo tiitel anti Järvamaa Naiste Motivatsioonikohvikule, aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.