Sa oled siin

Eestikeelsed koolid saavad muukeelsete õpilaste kiiremaks kohanemiseks lisaraha

23. august 2021 - 9:38

Riik annab sel õppeaastal pilootprojektina 23-le eesti õppekeelega koolile lisaraha, et toetada muu emakeelega põhikooliõpilaste täiendavat eesti keele õpet.

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul peab igal koolil olema võimalus läheneda oma õpilastele individuaalselt ja nende võimeid arvestavalt. „Toetus võimaldab pakkuda nõrgema eesti keele oskusega õpilaste järele aitamiseks iga nädal kaks keeleõppetundi lisaks, et harjutada suhtluskeelt, ainete oskussõnavara või grammatikat,“ ütles Liina Kersna. „Koolil on võimalus tagada stabiilne tugi ja planeerida 35 õppenädalat tõhusat tööd õpilase vajaduste järgi.“

Ministri sõnul kogutakse õppeaasta lõpus toetust saanud koolide kogemus kokku ja kavandatakse selle põhjal järgmisi samme muukeelsete laste eesti keele oskuse parandamiseks. „Tulevikus võiks see toetus jõuda ka lasteaedadesse,“ sõnas Kersna.

Toetuse saamiseks ükski kool avaldust esitama ei pea, see toetus jõuab kõigi nende koolipidajateni, kelle eestikeelsete koolide põhikooli astmes õppis Eesti Hariduse Infosüsteemi järgi eelmise aasta 10. novembri seisuga üle 10% muukeelseid õpilasi ning see 10% on vähemalt 8 õpilast. Neile tingimustele vastas 23 kooli.

Iga eesti keele õppes täiendavat tuge vajava õpilase kohta antakse 330 eurot, et palgata kvalifitseeritud lisaõpetajaid või rakendada juba töötavaid õpetajaid konsultatsioonitundide läbiviimiseks. Kokku jagatakse koolide vahel ligi 493 000 eurot. Toetusega saab eesti keele tugiõpet pakkuda ligi 1500 õpilasele.

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õppis 2021/2022. õppeaastal eesti õppekeelega koolides 5329 õpilast, kelle emakeel ei ole eesti keel. Igal õppeaastal tuleb eestikeelsetesse koolidesse järjest rohkem muu emakeelega õppijaid, näiteks üle-eelmisel aastal üle 700,  eelmisel õppeaastal juba üle 1200.

Minister selgitas, et seni on riigilt toetust saanud 40% eestikeelset aineõpet rakendavad vene õppekeelega koolid ja koolid, kus rakendatakse keelekümblusprogrammi. „Ka uusimmigrantidest õpilased saavad lisatoetust, kuid eesti õppekeelega koolid, kus õpivad eesti keelest erineva emakeelega õpilased, seni toetust saanud ei ole,“ ütles Kersna. „See toetus ongi mõeldud just neile õpilastele, kes pole seni toetuse saajate hulka kuulunud.“

Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste suurema osakaaluga koolid paiknevad valdavalt Ida-Virumaal ja Tallinnas aga ka Harjumaal, Lääne-Virumaal, Valgamaal, Tartumaal ja Setomaal.

Kõik toetust saanud koolid esitavad raha kasutamise kohta vahe- ja lõpparuanded, mille põhjal saadud teave annab vajalikku informatsiooni edasiste hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks.

Veel uudiseid samal teemal

06.12.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Õppetegevuse korraldamine pakaseliste ilmaolude korral

Kindlaks on määratud temperatuurid, mille korral ei pea 1.-9. klassi õpilased kooli tulema, kui transporti pole korraldatud. Ka kehalise kasvatuse tundide läbiviimisel tuleb silmas pidada välistemperatuuri.

03.12.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Kiirtestimine jätkub, et koolid saaksid turvaliselt õppetööd korraldada

Viimasel nädalal avastati üldhariduskoolides 314 positiivset kiirtesti, kokku on viie nädala jooksul toimunud kiirtestimistes saadud 3066 positiivset testitulemust.