Sa oled siin

Eesti peab oluliseks Euroopa teaduse raamprogrammi paremat sidustamist Eesti strateegliste arengusihtidega

15. juuni 2018 - 8:05
Asekantsler Indrek Reimand arutelupäeva avamisel

Eile toimunud Euroopa teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisondi“ uue perioodi esimesel siseriiklikul arutelul leidsid osalejad, et raamprogrammil oleks senisest suurem mõju Eestile olulistes valdkondades, üheks eelduseks on muuhulgas ka siseriikliku koostöö tõhustamine.

Arutelupäeva avanud Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand rõhutas Euroopa teadusraha parema kasutamise vajadust. “Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogramm muutuks oluliste valdkondade eesvedajaks, panustades neisse varasemalt rohkem vahendeid. Eestil on varasemast oluliselt paremad võimalused tänu eesistumisele kujundada Euroopa teaduse tulevikku,” sõnas Reimand. “Teadusvaldkondade prioritiseerimine ja vahendite täpsem suunamine aitab nendel valdkondadel saavutada arengueelist ja saada Euroopast rahalist võimendust. Eesti jaoks on selleks näiteks küberjulgeolek, personaalmeditsiin, biomajandus ja e-riigi võimalused,” lisas Reimand.

Eesti teadlased ja ettevõtjad on praegusest programmist Horisont 2020 taotlemisel olnud väga edukad võrreldes teiste riikidega, samas on murekohaks jäänud valdkonda laiemalt hõlmavate projektide elluviimine. Arutelul jõuti järeldusele, et Euroopa programmide vahendite veelgi edukamaks kasutamiseks on vaja arendada siseriikliku koostööd nii teadusasutuste, valitsusasutuste, erasektori ja kolmanda sektori vahel. Lisaks rõhutasid osalejad, et Horisont programmist peab saama Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi loomulik osa, mis toetab rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö ning eesliini teadmiste ja rakenduste siirde kaudu Eesti ühiskonna arengut.

Juuni alguses avalikustas Euroopa Komisjon teadusvaldkonna programmi Euroopa Horisont eelnõu, mille järgi suunatakse teadusesse aastatel 2021-2027 ligi 100 miljardit eurot. Arutelu on korraldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuri poolt selleks, et koos olulisemate partnerite ja ekspertidega arutada Eesti seisukohti uue programmi läbirääkimisteks. Koos järgnevate aruteludega kujunevad suve lõpuks Eesti seisukohad, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

17.04.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpilaste teadustööde konkursi parimad tulevad Tallinnast, Tartust ja Saaremaalt

Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teadusagentuur kuulutasid täna välja 2019. aasta õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad. ümnaasiumiastmes pälvisid esikoha Elisa Monticelli (Tallinna Prantsuse Lütseum) ja Richard Luhtaru (Hugo Treffneri Gümnaasium). Põhikooliõpilastest tunnistati parimaks Kennet Puiestee (Saaremaa Ühisgümnaasium) ja  Martin Vesberg (Saaremaa Ühisgümnaasium).

16.04.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Neljapäevani saab esitada tunnustamiseks parimaid haridustöötajaid

Veel viimaseid päevi ehk neljapäevani, 18. aprillini on võimalik esitada Aasta Õpetaja konkursile tunnustamiseks haridustöötajaid ja hariduse toetajaid. Kandidaate saab esitada Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/gala.