Sa oled siin

Eesti ja Hiina haridusministrid allkirjastasid diplomite tunnustamise lepingu

27. aprill 2015 - 12:17
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning Hiina aseharidusminister Li Weihong lepingut allkirjastamas

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ja Hiina aseharidusminister Li Weihong allkirjastasid täna diplomite vastastikuse tunnustamise lepingu, mis annab tõuke Eesti ja Hiina kõrgkoolide vahelisele koostööle ja üliõpilasvahetusele.

Diplomite tunnustamise leping allkirjastati Riias Aasia-Euroopa haridusministrite kohtumise raames.

Minister Jürgen Ligi sõnul on leping Hiinaga Eesti jaoks tähtis samm kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamisel ja lepingu puudumine on olnud kahe riigi ülikoolide koostöö takistuseks mitmeid aastaid. “Üliõpilaste mobiilsus on aja märk ja kõik riigid pingutavad selle nimel, et see võimalikult lihtne oleks,” ütles Ligi. “Aasia mõju üliõpilasrändele on märkimisväärne. Üle poole maailma välisüliõpilastest pärit sealt. Aasia-Euroopa haridusministrite kohtumine annab hea võimaluse mõlema regiooni riikide esindajatel arutada haridusvaldkonna kitsaskohtade üle ja pakkuda neile ühiseid lahendusi.”

Kõrgharidust tõendavate diplomite tunnustamise kokkulepe Eesti ja Hiina vahel lihtsustab kahe riigi üliõpilasvahetust. Leping on vajalik vajalik näiteks tudengite eelnevalt omandatud haridustaseme hindamiseks. Hindamise ja tunnustamise lihtsustamiseks edastavad Eesti ja Hiina teineteisele kõrgkoolide nimekirjad, infot haridussüsteemi ja õigusaktide jms kohta ning teavitavad edaspidi muudatustest.

Eesti ja Hiina ülikoolid on koostööst väga huvitatud, mida kinnitavad ka juba sõlmitud arvukad koostöölepingud. Näiteks Tartu Ülikooli koostöö Hiina ülikoolidega on aktiivne mitmes valdkonnas – majandus, keemia, rahvusvahelised suhted ning sotsiaalteadused. Tallinnas Ülikoolis asub alates 2010. aastast hiina keele ja kultuuri keskus Konfutsiuse Instituut. Tallinna Tehnikaülikooli jaoks on Hiina üks prioriteetsetest riikidest. Kontaktid ja tegevused Hiina suunal on ka Eesti Maaülikoolil, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial ning Eesti Kunstiakadeemial.

Eesti ja Hiina haridusministeeriumide vahelise koostööprogrammi raames on õpetab alates 2010. aastast Pekingi Välisõpingute Ülikoolis eesti keelt Eestist lähetatud lektor.

Euroopa Liidu haridusprogrammis Erasmus+ aastateks 2014-2020 on peamine eesmärk toetada üliõpilasrännet mitte ainult Euroopas, vaid ka Aasia suunal. Seetõttu on Eestile oluline nii täna allkirjastatud leping Hiinaga kui kvaliteedi ja tunnustamise küsimused kogu Riia kohtumise kontekstis.

Taustainfo

Eesti kõrgkoolides õpib praegu õppeaastal 86 Hiina üliõpilast. Sellel õppeaastal on Eesti kõrgkoolide tasemeõppes kokku 2887 välisüliõpilast 101 riigist. Välistudengid moodustavad 5,2 protsenti üliõpilaste koguarvust (55 214) ja nende arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud üle kolme korra. Kiire kasvu üheks olulisemaks põhjuseks on välisüliõpilaste rahulolu meie ülikoolides pakutava hariduse kvaliteediga.

Üle-euroopalise uuringu International Student Barometer viimaste tulemuste kohaselt on 89% Eestis õppivatest välistudengitest siinse kõrgharidusega rahul.

Foto lepingu allkirjastamiselt

Veel uudiseid samal teemal

09.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

COVID-19 kriisis kannatanud inimesed saavad võimaluse arendada oskusi tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel

Alates tänasest on töötutel ning COVID-19 puhanguga seotud piirangute või tervisekriisi tõttu kannatada saanud sektorite töötajatel ja ettevõtjatel võimalik osaleda tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel, mida pakub digiõppe platvorm Coursera. Eestist saab võimaluse aasta lõpuni tasuta õppida kuni 50 000 inimest. Kõik huvilised saavad end kursustele registreerida haridusportaali kaudu.

09.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Põhikoolilõpetajad saavad võimaluse sooritada eesti keele kui teise keele B2 taseme eksamit

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks määruse muudatuse, millega luuakse põhikooli lõpetajatele võimalus sooritada eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Samuti hakatakse tulevikus kandma Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeid ujumise algõpetuse kohta ning enne 2004. aastat nii Eestis kui ka välismaal väljastatud lõpudokumente.