Sa oled siin

Avalik-õiguslikud ülikoolid ja riik leppisid kokku järgmiste aastate suurimates eesmärkides

20. jaanuar 2016 - 7:03

Minister Jürgen Ligi ja kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid allkirjastasid halduslepingud, mis seavad igale ülikoolile järgmise kolme aasta kõige olulisemad eesmärgid, milleks on tõhus töökorraldus, kõrgharidusõppe kvaliteet ja tihe seos ühiskonna vajadustega.

„Ülikoolid peavad kandma senisest suuremat vastutust, et raha ja muid ressursse mõistlikult kasutada, oma tugevusi kasvatada ja ühiskonnas mõju suurendada“, ütles haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. „Lepingutes ei öelda, kuidas seda teha, vaid kuhu tuleb jõuda. Seekord rõhutavad halduslepingud ülikoolide vastutust teha kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks õiged otsuse ja valikud ise, autonoomselt.“

Halduslepingud ning seal kokku lepitud eesmärkide täitmine on alus ülikoolidele tegevustoetuse andmiseks. Igal aastal sõlmitakse halduslepingu lisana tulemusleping, milles on rahastamise mahud ja ülesanded konkreetse aasta kohta. 2016. aasta tulemuslepingud on praegu ettevalmistamisel.

Uued halduslepingud sõlmitakse aastateks 2016-2018. Ülikoolid peavad keskenduma oma vastutusvaldkondadele ning toetama üliõpilasi, et õppimine oleks tulemuslik ja katkestamist oleks vähem. Vajalik on õppekavade arendamine, arvestades selgelt määratletud kriteeriume, milleks on teaduspõhisus, üliõpilaste arv õppekaval, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv, kulutõhusus, õpiväljundite kattuvus. Samuti tuleb ülikoolidel luua tihedam seos õppe ja ühiskonna, sh tööturu vajaduste vahel ning tagada erinevate vajadustega õppuritele juurdepääsuvõimalused kõrgharidusele.

Iga ülikooliga on lepitud kokku ka konkreetsed eesmärgid.

• Tallinna Tehnikaülikool suurendab informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis lõpetajate arvu ja arendab välja üliõpilaste monitoorimissüsteemi väljalangevuse ennetamiseks.

• Eesti Maaülikool tagab koostöös üliõpilaste ja tööandjatega tulemusliku praktikakorralduse ning kaasab õppetöösse rohkem välisõppejõude.

• Eesti Kunstiakadeemia parendab õppejõudude võimekust kasutada üliõpilaste tagasisidet õppetöös ja loob tihedama seose ettevõtlussektoriga.

• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia integreerib erialaõppesse enam ettevõtlusõpet, arendab õppejõudude atesteerimissüsteemi ja koostöös rahvusvaheliste partneritega õppe kvaliteeti.

• Tallinna Ülikool toetab ettevõtlikkust, luues interdistsiplinaarsete projektide tegemise võimalusi, arendab praktikasüsteemi ja suurendab akadeemilise nõustamise võimalusi.

• Tartu Ülikool arendab õppejõudude atesteerimissüsteemi ja juhib kõrgkoolide koostööd ettevõtlusõppe arendamisel ning nagu TTÜ, suurendab informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis lõpetajate arvu.

Vastutusvaldkonnad jäävad kõigil ülikoolidel samaks võrreldes eelmise lepinguperioodiga 2013-2015. Oluline on keskenduda jätkuvalt oma tugevuste arendamisele.

Halduslepingute eesmärgid ja tegevused tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile.

 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

24.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti tutvustas noortevaldkonna peadirektoritele oma eesistumise prioriteete

Eesti noortevaldkonna prioriteedid eesistumise ajal on nutikas noorsootöö, noorte ja noortevaldkonna tulevik ning noorte vabatahtlik tegevus.

23.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleriks saab Tea Varrak


Vabariigi Valitsus kinnitas haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ettepanekul 27. märtsist Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleriks senise Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektori Tea Varraku.