Sa oled siin

Analüüs: „nutikate“ erialade lõpetanud teenivad suuremat palka

13. november 2020 - 9:01

Haridus- ja Teadusministeeriumi värske analüüs „Edukus tööturul“ näitab, et kõrgharidusõppe lõpetanutest teenivad suuremat palka jätkuvalt IKT ja tehnikaalade õppesuundade lõpetanud. Keskmiselt neljandiku võrra on sissetulek suurem neil lõpetanutel, kelle töökoha peamine tegevusala kuulub nutika spetsialiseerumise kasvualade hulka. Nutika spetsialiseerumise kasvualadel tegutseb 11% kõrgharidusõppe lõpetanutest.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on riik rakendanud erinevaid meetmeid, näiteks maksnud erialastipendiumeid, et suunata rohkem noori õppima Eesti majandusele olulistesse valdkondadesse. „Toetame ka edaspidi kasvualadega seotud õppe- ja teadustegevust, et meie kõrgetasemelise teaduse saavutused jõuaksid kõrgharidusõppesse ning teisalt, et õpe vastaks veelgi rohkem tööturu vajadustele.“

Nutika spetsialiseerumise kasvualadeks on valitud majandust teadusmahukamaks muutvad ja suuremat lisandväärtust pakkuvad valdkonnad: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside väärindamine.

Nutika spetsialiseerumise kasvualadel oli 2018. aastal hõivatud 11% kõigist perioodil 2005-2017 kõrgharidusõppe esimese või teise astme lõpetanutest, üksnes 2017. aasta lõpetanutest aga 12%. Nutika spetsialiseerumise kasvualadele suundub tööle 50% arhitektuuri ja ehituse, 45% IKT, 26% metsanduse, 19% tootmise ja töötlemise ning 16% tehnikaalade lõpetanutest.

Kasvualadel rakendust leidnute sissetulek on keskmiselt neljandiku võrra suurem kui neil, kes mujal rakendunud (1904 vs 1520 eurot). Suurim on palgavahe kunstide (37%), keelte (34%) ja IKT (20%) õppesuuna lõpetanute seas – „nutikatel“ kasvualadel rakendunud teenivad oma kaasvilistlastest kuni 400 eurot enam.

Õppekavade, mille õppijaile maksti erialastipendiumi, lõpetanute hõivemäär on kõrgem kui teiste õppekavade lõpetanutel (84% vs 79%) ning nende hulgas on rohkem neid, kes on pärast õpingute lõppu jäänud Eestisse.

Enamus doktorantuuri lõpetanuid töötab haridusvaldkonnas

Rohkem kui pooled kõigist doktoriõppe lõpetanutest on hõivatud haridusvaldkonnas (59%), enamus neist on seotud ülikoolidega.

Doktoriõppe lõpetanud teenivad kolmandiku võrra enam kui kõrgharidusõppe lõpetanud keskmiselt. Doktorikraad annab võrreldes magistrikraadiga kuni 40% palgaeelise ajakirjanduse ja teabe, ärinduse ja halduse ning õiguse õppesuunal, kuid sissetulekud ei erine oluliselt kunstide, keskkonna ning sotsiaal- ja käitumisteaduste õppesuunal.

Katkestamisi järjest vähem

Kõrgharidusõpingute katkestamise analüüs näitab vähenemise suunda. Kui 2014. aastal oli katkestajaid üle 16%, siis 2018. aastal 13,4%. Kõige rohkem on katkestajaid alla 20-aastaste hulgas – peaaegu viiendik, ent ligi pooled neist asuvad järgmisel aastal uuesti kõrgharidustasemel õppima.

Tasuta õppekohtadel õppijate seas on katkestajaid tunduvalt vähem kui tasulistel kohtadel, osakaalud on 2018. aastal vastavalt 11,7% ja 20%. Välisüliõpilased katkestavad vähem kui Eesti päritolu tudengid - 2018. aastal 9% vs 13,9%.

Lähemalt vaadati teistkordselt samal kõrgharidusastmel õppijate edukust õpingutes. Kuigi magistriõppes on märgatavalt kasvanud nende inimeste osakaal, kellel on juba varem omandatud samaväärne või kõrgem haridus (2011. aastal 16,8% ja 2018. aastal 21,4%), siis nende esimesel õppeaastal katkestamise määr (16%) ei ole oluliselt kõrgem ülejäänutest (14%).

Veel uudiseid samal teemal

30.11.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Harjumaa ja Ida-Virumaa gümnaasiumites võib korraldada distantsõppe ajal hajutatult konsultatsioone

Täna allkirjastatud Terviseameti korraldus lubab Harjumaa ja Ida-Virumaa gümnaasiumites korraldada distantsõppe ajal väikestes rühmades ja hajutatult eksameid, olümpiaade, tugiteenuseid ning konsultatsioone tuge vajavatele õpilastele.

27.11.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Tartus hakkavad kehtima piirangud huviharidusele ja -tegevusele

Eile kehtestas Terviseameti lõuna regionaalosakond Tartu linnavalitsuse ettepanekul täiendavad piirangud huvitegevusele, huviharidusele ning sportimisele. Piirangud hakkavad kehtima 30. novembrist.