Sa oled siin

Analüüs: koolitusi peaks pakkuma eelkõige neile, kes seda kõige enam vajavad

17. oktoober 2014 - 12:56
Tänasel täiskasvanuhariduse foorumil tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi analüütik Vivika Halapuu rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC vastvalminud aruannet „Oskused ja elukestev õpe: kellelt ja mida on Eestil oskuste parandamiseks õppida?“ 
 
Vivika Halapuu tõi esile,  et peamiseks õppes osalemise põhjuseks on soov teha oma tööd paremini. „Siiski osalevad koolitustes sagedamini need inimesed, kes on seda ennegi teinud, ning harvem need, kes seda kõige rohkem vajaksid. Seega tuleks elukestva õppe toetamise esmaseks eesmärgiks seada koolituses mitteosalenud inimeste, sealhulgas põhiharidusega täiskasvanute, töötute, ilma erialase hariduseta inimeste, väikelaste emade ja vanemaealiste toomine õppesse,“ selgitas Vivika Halapuu. 
 
Inimeste kaasamisel elukestvasse õppesse on oluline roll tööandjatel. Õppes osalemist mõjutavad rohkem töö sisu ja töökohaga seonduvad aspektid kui inimese oskused ja taust. Kui ei ole piisavalt oskusi nõudvaid töökohti, siis ei ole tööandjatel ka vajadust pakkuda õpet ja töötajatel motivatsiooni püüelda paremate oskuste poole.
 
Probleemkohana nimetas Vivika Halapuu asjaolu, et vaid 36% formaal- ja 29% mitteformaalõppes osalenud Eesti elanikest pidas koolitust tööl või ettevõtluses väga kasulikuks.  „See viitab vajadusele seostada koolitusi senisest enam õppes osalevate inimeste igapäevaste tööülesannetega,“ kommenteeris ta.
 
Uuringud näitavad, et Eestis osaleb formaalõppes kümnendik täiskasvanutest ning mitteformaalõppest võtavad osa ligikaudu pooled. Oluline on märkida, et kui võrdleme aastaid 2007 ja 2011, siis on formaalõppes osalevate täiskasvanute osakaal kasvanud märkimisväärselt.
Aruande koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Ellu Saar, Marge Unt, Kristina Lindemann, Epp Reiska ja Auni Tamm Tallinna
 
Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudist. Aruande koostamist rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist programmi „PIAAC-Eesti“ raames.
 

Veel uudiseid samal teemal

01.10.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Väike-Maarjas tähistatakse Wiedemanni keelepäeva

Reedel, 2. oktoobril tähistatakse Väike-Maarjas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keelepäeva. Auhinna tänavune laureaat, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Helle Metslang esineb ettekandega “Mitmetahuline eesti keel” ning traditsiooni kohaselt istutab kohalikku keeletammikusse oma puu.

01.10.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus läbib põhjaliku uuenduskuuri

Haridus- ja Teadusministeerium on koos partneritega alustanud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) uuendamist. Seadus vajab korrastamist ja kaasajastamist, kuna see võeti vastu juba üle 20 aasta tagasi ja seda on muudetud rohkem kui 20 korda.