Sa oled siin

Algab uus etapp Eesti - Vene haridussuhetes

5. märts 2004 - 0:00

Euroopa haridusruumis reguleerib kõrgharidusdiplomite tunnustamist Lissaboni konventsioon. Kõrgharidusdiplomite tunnustamine ei toimu Euroopa Liidus automaatselt vaid hinnatakse õppekavade sisu, kehtinud valitsustevaheline kokkulepe aga seab tunnustamise aluseks ekvivalentsuse printsiibi, kusjuures ilma igasuguste tingimusteta.

Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministri Toivo Maimetsa sõnul ei saa pidada normaalseks olukorda, kus kehtib leping, mille terminoloogia ja sisu on aegunud. „Ekvivalentseid diplomeid ja kraade ei eksisteeri, nii nagu pole olemas kahte täiesti ühesugust õppekava, mille alusel diplom väljastatakse“ märkis Maimets.

Eesti ühines 1999.a. Kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooniga (Lissaboni konventsioon), mille kohaselt on diplomite tunnustamise aluseks kvalifikatsiooni asjakohane hindamine ja võrdlemine. Ühtlasi toetas Eesti Venemaa ühinemist nimetatud  konventsiooniga 2000.a.

Nimetatud konventsiooni alusel hinnatakse Eesti ENIC/NARIC  keskuses aastas ca 450 välisriikides välja antud diplomit.

Ühenduses eelpoolmainituga on Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium seisukohal, et kehtiv EV ja VF valitsustevaheline haridust ja akadeemilisi kraade tõendavate dokumentide tunnustamise ning ekvivalentsuse kokkulepe on oma aja ära elanud ega vasta tegelikkuses väljakujunenud olukorrale.

Minister Maimets rõhutas, et kahe riigi vahelist hariduskoostööd nimetatud kokkuleppe lõpetamine ei kahjusta, sest mõlemad osapooled soovivad koostööd jätkata ja tõhustada. „Oleme väga huvitatud sellest, et Venemaa õppeasutused leiaksid endale Eestist väärilised koostööpartnerid,“ ütles minister. “Hea näide on Tartu Ülikooli Narva Kolledž, mis teeb õpetajate koolitamisel tihedat koostööd Pihkva Oblasti Pedagoogilise Instituudiga ja Peterburi Herzeni - nimelise Ülikooliga,“ lisas ta.

Haridus- ja Teadusministeerium peab oluliseks vene keelt kõnelevatele noortele õppimisvõimaluste tagamist ja sellega seoses on kavas kasutada Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahendeid õppimisvõimaluste edendamiseks Ida-Virumaal, nimelt Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli kolledžites. Esialgsete plaanide kohaselt on investeeringute maht koos Euroopa Regionaalarengu fondi kaasrahastamisega umbes 91 miljonit krooni, millele lisanduvad Euroopa Sotsiaalfondi kaudu kaasrahastatavad projektid konkursi alusel.

Haridus- ja Teadusministeerium on seisukohal, et valdkonna korrastamine loob kindla põhja Eesti ja Venemaa vaheliste haridussuhetele ning aitab kaasa nende edasiarendamisele.

 


Lisainformatsioon:

Margus Haidak

avalike - ja välissuhete osakonna juhataja

51 351 45

Liina-Jaanika Seisler

7 350 155, 52 12 061