Sa oled siin

Aasta parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud on „Muusikateooria“ ja „Geoinformaatika“

12. märts 2020 - 6:41

Eelmise aasta parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhind läheb jagamisele kahe õpiku vahel. Need on Kerri Kotta „Muusikateooria“ ning „Geoinformaatika“, mille autorid on Raivo Aunap, Kiira Mõisja, Tõnu Oja, Jüri Roosaare.

Esimese õpiku puhul toodi välja suur kasutajaskond kõikide muusikat õppivate inimeste näol, ühtlasi on õpik mugavalt kättesaadav veebis. „Geoinformaatika“ puhul rõhutati õpiku interdistsiplinaarsust ja valdkonnaülesust, samuti tõsteti esile ülesannete rohkust ja eestikeelse terminoloogia lehekülgi.

Programmi juhtkomitee esimees ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist. „Toetades ja tunnustades eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmist soodustame Eesti oskuskeele arengut,“ ütles Kärtner. „Igas valdkonnas peab olema võimalik kasutada eesti keelt ka akadeemilises arutelus.“

Konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

  • 2018 - Ülle Jaakma ja Mihkel Jalakase toimetatud „Veise sigimine“ ning Toivo Maimetsa ja Sulev Kuuse toimetatud „Rakubioloogia“.
  • 2017 - Ako Sauga “Statistika“.
  • 2016 - Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“.
  • 2015 - „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist.
  • 2014 - Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger.
  • 2013 - Arne Lepa „Inimese anatoomia“.
  • 2012 - A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“.
  • 2011 - Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“.
  • 2010 - Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv.

 

Veel uudiseid samal teemal

09.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

COVID-19 kriisis kannatanud inimesed saavad võimaluse arendada oskusi tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel

Alates tänasest on töötutel ning COVID-19 puhanguga seotud piirangute või tervisekriisi tõttu kannatada saanud sektorite töötajatel ja ettevõtjatel võimalik osaleda tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel, mida pakub digiõppe platvorm Coursera. Eestist saab võimaluse aasta lõpuni tasuta õppida kuni 50 000 inimest. Kõik huvilised saavad end kursustele registreerida haridusportaali kaudu.

09.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Põhikoolilõpetajad saavad võimaluse sooritada eesti keele kui teise keele B2 taseme eksamit

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks määruse muudatuse, millega luuakse põhikooli lõpetajatele võimalus sooritada eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Samuti hakatakse tulevikus kandma Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeid ujumise algõpetuse kohta ning enne 2004. aastat nii Eestis kui ka välismaal väljastatud lõpudokumente.